Normaalselt eritab inimene pool liitrit higi ööpäevas. Kuumuses või kehalise pingutuse korral võib aga kogus olla isegi kuni 12 liitrit ööpäevas. See, et kõige rohkem higistavad käed või jalad, võib olla päritud.
Käte, jalgade ja kaenlaaluste higistamine võib olla suur probleem. Kui higistamine hakkab igapäevast elu segama, tasub selle vastu abi otsida.
Liigne higistamine võib olla palju suurem probleem, kui esialgu tundub.
Pärast antibiootikumikuuri võib ette tulla higistamist. Mida teha, kas salveitabletid võiksid aidada? Nõu annab perearst Kati Paal.
Antibiootikume kasutatakse bakteriaalsete põletike raviks.
Keskeas naisi kimbutavad kuumahood ja higistamine; mõnda vähem, mõnda rohkem. Raseduse ajal ja pärast sünnitust võib keha äkki ja ootamatult olla higist läbimärg, kuid mõni hetk hiljem paneb külmatunne lõdiseda.
Higistamist peetakse sageli millekski ebameeldivaks ja püütakse seda pärssida, ometi on see eluliselt vajalik, sest muidu kuumeneks keha üle. Vahel aga võib higistamine märku anda ka mõnest haigusest.
Siis, kui inimene ise arvab, et higistamine on tema jaoks probleem – nahk on kogu aeg niiske või käed-jalad märjad, rõivastele jäävad higiplekid.
Inimesel on 2–3 miljonit higinääret, kõige rohkem on neid näos, kaenlaalustes, käelabades ja jalatallal.
Minnes külastama oma vana sugulast kas koju või hooldekodusse, lööb sageli ninna spetsiifiline lõhn, mida tuntakse vanainimese lõhnana.
Need, kes on hooldanud oma vanu sugulasi, teavad, kui raske on sellest lahti saada.
Selline lõhn on üsna tavaline näh