VÕRDLUS | Soodsa hinnaga 6 kW elektrikerised

Ilkka Herttua
Standardkerisega saab väiksema peresauna soojaks üsna nobedasti ja suhteliselt väike kerisekivide mass annab leili keskmisele saunasõbrale. | Mirva Kakko

Postkastiks kutsutud standard-elektrikeris oma välimusega silma ei paista ja selle rohke kasutatavus tulenebki ennekõike soodsast hinnast. Kas selline lihtsustatud keris üleüldse suudab veel midagi enamat tänapäeva saunlejale pakkuda?

Stiilne dekoratiivkeris on disainsauna pilgupüüdja. Aga kui saun on tehtud saunlemise, aga mitte sisustusajakirja veergudele pääsemise nimel, kõlbab sauna ka tagasihoidlikum keris. Tänapäeval müügil olevad kastilaadsed kerised on õnneks aastate jooksul ka värskendamist saanud – välimust on kohendatud ja kestade värvid on ka mitmekesisemad.
Standardkerise värvivalik on laienenud mustast siniseni ja terase värvini ning selle lihtne vormikujundus sobib tavalisse sauna.

Standardkerise konstruktsiooni lihtsus ning soodus hind põhjustavad ka piiranguid – kivide mass jääb kindlalt tänapäevasuundumustele alla. Olenevalt kerise tüübist on kerisekivide mass 12–20 kilo ringis, kui populaarsete nn tornkeriste kerisekivide mass on saja kilo kandis. Standardkeriste reguleerimine toimub aegreleega ja elektromehhaanilise temperatuurimäärajaga. Elektroonikat või nutisüsteemi neis keristes ei ole ja seega ka kaugjuhtimist või ka täpsemat temperatuurimääramist on neilt keristelt mõttetu loota.
Võimsuselt kõlbavad testitud 6 kW kerised hästi 6–10 ruutmeetri suuruses peresaunas leili saamiseks. Kõik testitavad kerised olid seinale kinnitatavad.

Võrdluskeriseks võeti eelmise suve disainkeriste testimisel muljetavaldanud Helo Roxx, mis on võimsuselt sama kui testitud kerised. Roxx esindab oma 38 kilo kerisekividega ja modernse disainiga juba kallimate ja trendikamate keriste hinnaklassi. Elektroonilise juhtseadmega varustatud Roxx kerisepaketi hind tõuseb kergesti üle tuhande.

Konstruktsioonilt on kolm testkerist peaaegu samad; vaid väliskesta poolest on valmistajad lasknud tööstusdisaineritel oma loovust katsetada. Plekist väliskesta on painutatud ja töödeldud erinevalt.
Keriste sisemus on testkeristel peaaegu identne: keskel kolm U-kujulist küttekeha, mille vahele ja peale laotakse kerisekivid. Küttekehad soojendavad kerisekive ja samas ka õhku, mis harvalt laotud kerisekivide vahelt saunaruumi hoovab.
Punaselt hõõguvad küttekehad kiirgavad ja siirdavad ning talletavad soojusenergiat kerisekividesse. Kerisekividele visatud vesi muutub auruks; see tõstab saunaõhu niiskustaset, mida tunneme kuuma leilina. Mida suurem mass kerisekive salvestab soojusenergiat, seda paremini suudab keris sellele visatud vett veeauruks ehk leiliks muuta. Kerise ja ka sauna temperatuuri ei maksa suure soojasalvestusvaru tõttu tõsta liiga kõrgeks. Sauna temperatuuriks on sobilik leebe 70–80 °C. Sellise temperatuuriga saab ka ägedamat leili kätte mitmele saunlejale täiesti piisavalt.


Head ka odavalt?
 

Kahjuks see ütlemine päris paika ei pea. Standardkerisega saab väiksema peresauna soojaks üsna nobedasti ja suhteliselt väike kerisekivide mass annab leili keskmisele saunasõbrale. Aga nende jaoks, kes tugevamat leili ihkavad, jääb standardkeris nõrgaks, kui kerise temperatuurinuppu põhja ei keera.
Sauna temperatuuri täpne aste-astmelt paika saamine ei õnnestu muudmoodi, kui katsetamise teel, sest standardkerisel ei ole temperatuuripügalaid, kuna kerise alaosas paiknev temperatuuriandur ei suuda õigesti tajuda temperatuuri saunalava kõrgusel.

Võrdluskerisega Roxx, mis on elektroonilise juhtpuldiga, saab parema leili ja ühtlasema saunatemperatuuri, aga selle luksuse eest tuleb Roxxi ostjal välja käia rohkem kui viie tavakerise hind!
Testrühma kerised on omadustelt ja võimekuselt omavahel üsna sarnased. Tavalisele saunlejale annavad need kõik piisava leili. Sauna õige temperatuuri seadmise saab ajapikku katsetamiste varal ilusti selgeks. Standardkerise välimus on maitseasi, mille suhtes peres harva jõutakse ühisarvamusele, aga keriseostu saab põhjendada asjaoluga, et see on saadud soodsa hinnaga.


Sedasi testiti
 

Keriste testimine toimus 10kuupmeetrises testsaunas, mille kerise soovituslik võimsus on 6–9 kW. Sauna paigaldati Saunasampo saunamonitori kaugseiresüsteem, millega oli võimalik mõõta õhutemperatuuri ja -niiskust laval istuja õlakõrguselt. Mõõtmissüsteem salvestab ka saunaõhu süsihappegaasisisalduse ning samaaegselt näitab nutisüsteem ära, kuidas leiliviskamine mõjub. Leili tugevust näitav leiliindeks koosneb temperatuuri ja niiskuse ühisnäitajast. Leiliindeks 120 tähistab üsna ägedat leili.
Keriste kütmise ajal mõõdeti ka tarbimisvõimsust ja kulutatud elektrit. Keriseid hakati kütma tavaliselt toatemperatuurilt (20 °C) ja köeti kuni saunlemistemperatuuri saavutamiseni (75 °C). Sauna õhutemperatuuri ja -niiskust mõõdeti testimise ajal ka Vaisala HM41-mõõturiga.

Leiliomadusi mõõdeti kahe detsiliitri leilivee viskamisega kerisele, et milliseid muutusi see sauna niiskuses ja temperatuuris tekitas. Lisaks salvestati soojuskaameraga kerisekivide pinnatemperatuuri leiliviskamise ajal.
Leili visati ühtlase tempoga iga minuti järel, kuni auru tekkimine vähenes tunduvalt. Soojuskaamera pildiseeriate ja mõõtmisseadmetelt saadud näitude põhjal määratleti iga kerise võimekus ja leili tugevus. Lisaks hindas testrühm testkeriste omadusi ja erinevate kerisekivide mõju.

Testi tulemustest saad teada TM Energia sügisesest erinumbrist.

Sarnased artiklid