Suvised tööd viljapuuaias

Ingrid Sembach-Hõbemäg

Kodukiri

Shutterstock

Puude lõikamine pole asi, mida nui neljaks igal aastal vaja teha, mõtlemata, miks. Küll aga tuleb see tegevus ette võtta siis, kui puude võra on muutunud liiga tihedaks ja viljad jäänud väikeseks. Kui traditsiooniliselt lõigatakse viljapuid kevaditi enne pungade puhkemist, siis suvine lõikus on mitmeski mõttes puule palju parem.

Viljapuude lõikamisel peab alati olema eesmärk. Varakevadine lõikus on vajalik noorte puude kujundamiseks, vanadel puudel ergutab see vesivõsude kasvu, mis on hea juhuks, kui puu noorendamist vajab. Vesivõsude abil saab puule uue, noore võra kujundada. Lõikamisse tehakse paus pungade puhkemisest kuni lehtede täiskasvamiseni.

Kui aga uut võra kasvatada ei soovita, on vana viljapuud mõistlik lõigata suvel pärast jaanipäeva kuni augustini. Esmajoones aitab see välja murda vesivõsude nõiaringist. Nimelt kevadel vanalt puult oksi maha lõigates vähendame tema võra mahtu, lehed on aga vajalikud juurte toitmiseks. Selleks et juured nälga ei jääks, kasvatab puu tüvel paiknevatest uinuvatest pungadest omale uued võrsed, millele kasvavad lehed peaksid maa-alust osa toitma. Uinuvaid pungi on puul tohutult. Kui me tänavu kasvanud vesivõsusid hakkame järgmisel kevadel lõikama, saame tulemuseks veelgi rohkem vesivõsusid, sest iga võsu oksast väljakasvamise kohas on samuti uinuvaid pungi.