Külva otse peenrale:

* saialilled (Calendula)
* rukkilill (Centaurea cyanus)
* sametlilled (Clarkia)
* varesjalad (Consolida)
* magunad (Papaver)
* läänemagunad (Eschscholzia)
* päevalilled (Helianthus)
* kipslilled (Gypsophila)
* aed-rõngaslill (Lavatera trimestris)
* kivikilbik (Lobularia maritima)
* suureõieline nemeesia (Nemesia strumosa)
* mustköömned (Nigella)
* mungalilled (Tropaeolum)
* lõhnav lillhernes (Lathyrus odoratus)
* õisuba (Phaseolus coccineus)
* aed-puhmikmalts (Bassia scoparia)

Kõige külmaõrnemad:

* lemmaltsad (Impatiens)
* suvidaaliad (Dahlia x hortensis)
* mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens)
* lehtertapud (Ipomoea)
* tiivuline tunbergia (Thunbergia alata)

Sügisel pikalt ilusad:

* aedaster (Callistephus chinensis)
* padipõõsas (Calocephalus brownii)
* vilt-ristirohi (Senecio cineraria)
* pärdiklilled (Mimulus)
* müür-kipslill (Gypsophila muralis)
* mehhiko õnnehein (Erigeron karvinskianus)
* suur lõvilõug (Antirrhinum majus)
* võõrasema e aedkannike (Viola × wittrockiana)
* sarvkannike (Viola cornuta)

Üheaastaseid kõrrelisi:

* lakkoder (Hordeum jubatum)
* jänesesaba (Lagurus ovatus)
* harilik pisarhein (Coix lacryma-jobi)
* villane hiidhirss (Pennisetum villosum)
* kanaari paelrohi (Phalaris canariensis)
* korakaani sõrmhirss (Eleusine coracana)

Taluvad kuiva ja kuuma:

* pelargoonid (Pelargonium)
* peiulilled (Tagetes)
* pruudisõled (Zinnia)
* käokullad (Helichrysum)
* sanvitaaliad (Sanvitalia)
* kosmosed (Cosmos)
* paljud ilukõrrelised

Varjus või pilves ilmaga ei pruugi õisi avada:

* gasaaniad (Gazania)
* suureõieline keskpäevalill (Dorotheanthus bellidiformis)
* suureõieline portulak (Portulaca grandiflora)
* Eckloni kuldkakar (Osteospermum ecklonis)

Allikas: Kodu&Aed,  Anu-Kristin Tara 
Milliseid suvelilli võid sa süüa?