Saun seestpoolt nägusaks

Kirsi Laamanen
Saunas võõbati seinad tumedama tooniga ja laudis heledamaga. | Merja Ratia

Tänapäevaste moesuundumuste kohaselt soovitakse, et sauna laudis ja seinad ning lagi oleksid mingit tooni. Ei ole enam haruldus, et kogu saun seest on võõbatud täiesti mustaks või valgeks, ja on neidki saunu, kus puitpinnad jäetakse täielikult toonimata. Olgu sauna sisevaadete soovid millised tahes, tasub puitpinnad alati mustuse- ja niiskuskaitse vahendiga üle võõbata.

Kõnealuse sauna puitvooder võõbati vesilahustuva puidupeitsiga Liberon Sauna. Sellesama peitsiga kõlbab võõbata nii sauna seina kui ka lae voodri ja laudise. Peits sobib ka talviti külmades oludes olevate suvilate puitsisevoodri võõpamiseks.

Remonditava sauna siseseinad olid juba varem laudvoodriga vooderdatud. Parim oleks muidugi, kui enne sauna vooderdamist saaks seina ja lae lauad võõbatud eraldi, et saaks võõbatud korralikult ka kõik sulundid, et hiljem saunavoori kuivamise tõttu lauasulunditest ei tuleks nähtavale võõpamata pinda, kui mõni laud ka sedavõrd kuivaks, et sulund laiemalt nähtavale tuleb.

Lavalaudis on altpoolt võõbatud enne paigale kinnitamist ja pealtpoolt võõbatakse lavalauad alles kinnitamise järel. Kõnealuses saunas võõbati seinad tumedama tooniga ja laudis heledamaga. Laudise värviks valiti hele toon nimega Kelo, seintele veidi tumedamatoonilisem Tuhka.

Vesialuseline peits sobib puhastele, eelnevalt võõpamata pindadele, aga varem lakitud või vahatatud puitpinnad tuleb puhtaks lihvida – tuleb tagada puidu imavus, enne kui seda vesialuselise peitsiga võõpama hakata.

Kõnealuse peitsiga saab kujundada kaks erinevat pinda erinevaid töötlemistehnikaid kasutades. Peits võõbatakse alati ühe õhukese kihina, et puidu pind kaunilt peitsikihi alt läbi paistma hakkaks. Kui tahetakse, et puidu pind veelgi selgemalt nähtavale tuleks, siis pühitakse kohe pärast peitsi pintsliga pinnale kandmist pind üle puhta puuvillase lapiga – selliselt saavutatakse tõeliselt läbipaistev pind, aga peitsi toon jääb samuti kaunilt puidul näha.

 

Puust oleneb värvitoon

 

Puiduvõõpasid tooni järgi valides tasub alati meeles pidada, et erinevad puuliigid ja nende lõpptöötlus mõjutavad seda, millise toonina mingi võõp vastaval puidul näha hakkab olema. Kuuse höövellaual on sama tooniga võõp hoopis teist karva kui kuuse saelaual, rääkimata muudest puuliikidest.

Parim oleks, kui vastavat puiduvõõpa saaks katsetada just selle voodrilaua või lavalaua peal, mida sauna paigaldama hakatakse. Kui sauna vooder ja laudis on juba paigas, tasub võõpamiskatse teha võimalikult silmatorkamatus kohas; näiteks laudise all.

Kõnealuse tootesarja toonivalikus on nii matti kui ka läikivat ning eri värvitoonisid. Sauna laudis võõbati matiga ja sisevooder läikivaga. Saunalakke paigaldatud leedlambid toovad läikivad pinnad ilusti esile ja saunlejad saavad saunamõnusid maitsta ka veidi glamuursemalt.

 

Toimi järgnevalt

 

Voodrilauad lihvitakse kergelt 240-se karedusega lihvpaberiga, et puidu süü avaneks ja et võõp saaks hästi puidusse imenduda ja kinnituda. Lihvimistolm eemaldatakse kas harjaga või tolmuimejaga.

Vesialuseline saunavõõp segatakse hoolikalt kuni purgi põhjani, et ka põhja vajunud pigment peitsiga ilusti seguneks. Segamispulka on soovitatav purgis hoidagi, et saaks peitsi aeg-ajalt segada, et peitsi konsistents ühtlasena püsiks.

Saunapeits kantakse pinnale õhukese kihina; lõpetuseks tehakse üks tasandav pintslitõmme laua ühest otsast teise. Võõpamist on soovitatav teha 1–2 laua kaupa.

Vedeliku neeldumisvõime testiga on hea katsetada, kas puidupinda peab veel lihvima või on puit juba piisavalt imav, et seda üle võõpama hakata. Tuleb tilgutada tilk vett puidu pinnale ja kui see veetilk umbes 15 minuti jooksul ei ole puidusse imbunud, siis tuleb pinda veel lihvida.

Kõnealuse sauna puhul lihviti laudis samuti 240-se karedusega lihvpaberiga ja enne võõpamist tolm eemaldati. Peits kanti laia pintsliga õhukese kihina laud-laualt laua ühest otsast teise. Lõpptulemuseks on läbipaistev, õhuke ja sugugi mitte vahajas pind. Selle töötlemise järel ka lavalaudise pind ei kuumene liigselt.

Kui toonpeits oli kuivanud, tehti sellele veel kaitsevõõpamine samast sarjast saunaõliga. Seda võõpamist tasub teha soojas saunas, et õli oleks hästi pinnale kantav. Kui sauna ei ole õliga võõpamise ajaks võimalik soojaks kütta, tuleb õlipurk panna kuuma vette ja purgist kallata sooja vedelat õli eraldi nõusse.

Õli võib lavalaudisele kanda kas poroloonist võõpamisvahendiga või tavalise pintsliga. Kogu lava kaetakse õliga ja lastakse sel mõnda aega imenduda, misjärel mitteimendunud õli pühitakse ära puhta ja mittetopilise puuvillase lapiga. Saun on leilivõtmisvalmis kohe, kui õli on lavalaudisesse imbunud.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid