Probleemid tarkusehammastega

Kodutohter
Enim probleeme tekitavad alalõua tarkusehambad, mis on osaliselt lõikunud. | Shutterstock

Rohkem kui ühtegi teist hammast ohustab tarkusehammast ruumipuudus.

84 protsendil 20-aastastest inimestest on alumised tarkusehambad peetunud ehk retineerunud. See tähendab, et tarkusehammas on kas osaliselt või täielikult kaetud luu ning limaskestaga ja hambad ei saavuta normaalset positsiooni ega funktsiooni. Enim probleeme tekitavad alalõua tarkusehambad, mis on osaliselt lõikunud. Samalaadseid vaevusi võivad tekitada ka ülalõuas asuvad tarkusehambad.

Raskendatud suhulõikumisega võib kaasneda tarkusehammast ümbritsevate kudede põletik, mis on tingitud toiduosakeste ning mikroobide sattumisest osaliselt lõikunud hamba ja seda katva limaskesta vahele. Kuna hambaharjaga pole patsiendil võimalik sinna puhastama pääseda, hakkavad toiduosakesed seal lagunema ning tekibki vastavat hambakrooni ümbritsevate kudede põletik.

Viimase tunnusteks on punetus vastava hamba igeme piirkonnas, turse ning valu. Vahel esineb valulikkus ka neelamisel. Valu võib kiirguda vastaval näopoolel, probleemse hamba asukohast sõltuvalt. Võib esineda ka suuavamistakistus ning mädaeritus igemetaskust. Suus on paha maitse ja ebameeldiv lõhn. Suurenevad ka regionaalsed lümfisõlmed ning võib tekkida palavik. Siis tuleks kindlasti pöörduda hambaarsti või -kirurgi vastuvõtule.

Peetunud tarkusehambad võivad kahjustada ka naaberhambaid, avaldades viimastele survet ning põhjustades seeläbi hammaste asendimuutusi. Samas võivad suhu mittetäielikult mahtuvad tarkusehambad avaldada survet ka närvile või närvilõpmetele, mistõttu tekib närvikahjustusest tingitud valu, harvematel juhtudel võib kaasneda tundlikkuse häire. Raskendatud hügieen soodustab ka kaariesekahjustuse teket.

Allikas: hambaarst Kristo Ivanov, Nordic hambakliinik

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid