Pirnipuu tülikad kahjustajad

Kristine Volens
Pirnide saagikoristus ei tohi viibida. Viljad riknevad kiiresti ning hilinemise korral võib eest leida juba ülevalminud ja jahuse saagi. | Shutterstock

Levinumad pirnipuu haigused on pirnipuu-kärntõbi ja puuviljamädanik. Nende ennetamiseks tuleks aeda valida kärntõvele ja puuviljamädanikule kindlamad sordid. Kahjustuste vältimiseks ei tohiks lasta puude võradel väga tihedaks kasvada.

Kärntõvele vastupidavamad sordid on näiteks ’Kadi’ ja ’Pepi’. Puuviljamädaniku profülaktilise võttena tuleks mumifitseerunud viljad puudel ära korjata.

Teisejärgulisem haigus on viljapuu koorepõletik (Pezicula corticola), mida aitab ennetada õige kohavalik aias. Siis on vaja otsida istutuskohaks ala, kus ei teki nn külmalaike.

Üks hullemaid tõbesid pirni- ja ka õunapuudel on viljapuu-bakterpõletik (Erwinia amylovora), mis kuulub ohtlike (karantiinsete) taimehaiguste hulka. Õnneks on seda Eestisse jõudnud harva, aga ometi on tõbi jõudnud teha märkimisväärset kahju. Tugeva kahjustuse korral näeb puu välja põlenud moega, võrse tipud koolduvad ning meenutavad karjusekeppi, samuti eritub bakterilima.

Haigus on kiire levikuga ning kui see koduaeda satub, on suur tõenäosus, et ilma ei jää ka naaber. Siinkohal panengi südamele, et ei ostetaks kahtlase päritoluga istikuid. Taimepassis peab olema tähis ZP-b2 või ZP-EE, mis näitab, et müüdav istik on viljapuu-bakterpõletiku osas kontrollitud. Kui tekib kahtlus, et tõbi on siiski koduaeda jõudnud, tuleb sellest kohe teavitada Põllumajandusametit.

Vältimaks jäneste ja metskitsede „maiustamisretki“ tasub noortele istikutele ümber panna tüvekaitsed. Kui kaitse ja istiku vahele jääb piisavalt ruumi, ei pea neid kevadel eemaldama. Sellisel juhul tuleb aga olla kindel, et kuskil ei teki koore hõõrdumist või sissesoonimist. Samuti peab vältima noorte puude liiga tihedat kinnimässimist – istik ei saa siis õhku ja võib minna mädanema.

 

Hooldus on oluline
 

Noori istikuid lõigata võimalikult vähe, et ei pidurduks viljakande algus. Alles koju toodud puult tuleb eemaldada oksad, mis jäävad allapoole 50 cm. Ladvaoks jätta umbes 30 cm esimestest külgharudest kõrgemale. Oksi kärpida siis, kui kasvud jäävad alla 20 cm. Üldiselt tahab pirn konkreetseid lõikeid ning nakitsemist-kärpimist väga ei armasta. Kui koduaias on juba päevi näinud puu, ei tohi võra väga tihedaks lasta kasvada. Vanade pirnipuude lõikusega tuleb olla ettevaatlik ning suurte okste eemaldamine jaotada aastate peale ära. Selgelt on näha olnud, et mitmed sordid ei talu tugevat tagasilõikust, muidu kasv pidurdub mitmeks aastaks.

Puude rammutamiseks leiab igaüks endale sobiva lahenduse. Kasutada võib nii kõdusõnnikut kui ka komposti. Nendega väetades tasub meeles pidada, et tüvede ümbrust ei tohi kinni mätsida. Umbe jäetud tüved võivad minna mädanema. Kauplustest leiab ka palju erinevaid mineraal- ja maheväetisi. Vanemate puude väetamisel laotada väetis võralaiusest tekkivasse ringi, mitte tüvede ümbrusse. Nii toimida on oluline seetõttu, et pirnipuude juured, mis toitaineid omastavad, ulatuvad just võra välimisse ringi.

Sarnased artiklid