KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

NASA avastas Kuult hiiglasliku uue kraatri – kokkupõrget ei märganud keegi

Toimetas Anete Tolli
17/09/2026
kuuTeadlaste jaoks pole uus kraater pelgalt huvitav jälg hiljutisest kokkupõrkest. | foto: Shutterstock

NASA kosmosesond avastas Kuult hiiglasliku kraatri, mis tekkis alles 2024. aastal. Kokkupõrge oli erakordselt võimas, kuid ükski Maa ega kosmose teleskoop seda toimumise ajal ei märganud. Avastus annab teadlastele uut infot selle kohta, kui sageli suured objektid Kuud tabavad ja milliseid ohte võivad kokkupõrked tulevastele Kuu-baasidele kujutada.

NASA Lunar Reconnaissance Orbiteri ehk LRO tehtud fotodelt avastatud kraatri läbimõõt on umbes 222 meetrit ja sügavus kuni 43 meetrit. Teadlaste sõnul on tegemist suurima teadaoleva kokkupõrkekratriga Päikesesüsteemis, mille tekkimine on toimunud nii hiljuti.

Kraater tekkis Kuu Maalt nähtaval küljel 2024. aasta mais, kui selle pinda tabas tõenäoliselt asteroidi või komeedi fragment. Kokkupõrget ennast ei märganud sel hetkel ükski Maa ega kosmoseteleskoop.

LRO oli piirkonnast küll pilte teinud, kuid uue kraatri olemasolu märgati tohutu andmehulga seast alles 2025. aasta augustis. Hiljem tehti piirkonnast üksikasjalikumad fotod ning avastus kinnitati 2026. aasta alguses.

Nii suur kokkupõrge toimub harva

Teadlaste hinnangul toimub sellise ulatusega kokkupõrge Kuul keskmiselt vaid umbes kord 132 aasta jooksul.

Uus kraater on umbes kolm korda suurem kui eelmine LRO abil avastatud värske kraater, mis oli seni rekordiline.

Kraater sai nimeks McGetchin. Nimi anti varalahkunud planeediteadlase Thomas McGetchini järgi, kes oli Houstonis asuva Lunar and Planetary Institute'i direktor.

Kokkupõrke mõju ulatus kraatrist palju kaugemale. Tolmu ja kivist materjali paiskus rohkem kui 100 kilomeetri kaugusele ning teadlased avastasid kraatri ümbert umbes seitsme kilomeetri laiuse ala, kus Kuu pinnase omadused olid muutunud.

Apollo astronautide jalajäljed ei püsi Kuul igavesti

Avastus annab uut infot ka selle kohta, kui kiiresti Kuu pealmine pinnasekiht muutub.

LRO seniste kraatriavastuste põhjal hindavad teadlased nüüd, et Kuu pinnase ülemine umbes kahe sentimeetri paksune kiht pööratakse kokkupõrgetest väljapaiskuva materjali tõttu ümber ligikaudu iga 80 000 aasta jooksul.

See tähendab, et levinud ettekujutus Apollo astronautide jalajälgede igavesest säilimisest Kuul ei vasta päriselt tõele.

LRO kaamerasüsteemi juhtivteadlase Mark Robinsoni sõnul on Apollo astronautide jalajäljed sellise ajavahemiku jooksul kindlasti kadunud.

Avastus on oluline tulevaste Kuu-baaside jaoks

Teadlaste jaoks pole uus kraater pelgalt huvitav jälg hiljutisest kokkupõrkest. NASA kavandab inimeste pikemaajalist viibimist Kuul ning sellised avastused aitavad hinnata tulevaste rajatiste ohutust.

Järgmisena soovivad teadlased välja arvutada, kui suur on tõenäosus, et kokkupõrgetest suurel kiirusel väljapaiskuvad kivid ja muu materjal võiksid tabada tulevasi Kuu rajatisi.

Neid teadmisi saavad insenerid kasutada Kuu-baasi ja muude rajatiste projekteerimisel, et muuta need võimalike kokkupõrgete tagajärgede suhtes vastupidavamaks.

Uut kraatrit käsitlevad kaks teadustööd avaldati ajakirjas Science Advances. Teadlaste sõnul on sedavõrd suure ja hiljuti tekkinud kraatri uurimine haruldane võimalus saada paremini aru nii Kuu pinna muutumisest kui ka seal toimuvate kokkupõrgete sagedusest.


Sarnased artiklid