Murutraktorist laadurini: millal peab töömasinal olema liikluskindlustus?

Alates 1. detsembrist 2024 laienes liikluskindlustuse kohustus ka osale liiklusregistris registreerimata sõidukitele ning registreeritud maastikusõidukitele. See tähendab, et liikluskindlustust võib vaja olla ka sõidukil, millel pole numbrimärki ja mida kasutatakse näiteks ettevõtte või kodu territooriumil.

 „Tõukerataste puhul on liikluskindlustuse kohustus inimestele juba päris tuttav, sest teema on olnud palju meedias ja inimesed puutuvad nende sõidukitega ka ise rohkem kokku. Töömasinate puhul on olukord teistsugune. Tõstukit või laadurit käsitletakse eelkõige töövahendina ja murutraktorit aiatööde masinana, mistõttu ei teki omanikul sageli mõtet, et ka sellisele masinale võib liikluskindlustust vaja olla,“ rääkis Seesami kahjukäsitluse ekspert Anti Otsla.

 Millistele masinatele kehtib liikluskindlustuse kohustus?

Kindlustaja sõnul tuleb mootori jõul liikuvale maismaasõidukile sõlmida liikluskindlustus üldjuhul siis, kui selle valmistajakiirus ületab 25 km/h või kui valmistajakiirus ületab 14 km/h ja sõiduki mass on üle 25 kilogrammi.

„Kindlustuskohustuse alla võivad kuuluda näiteks raskemad elektritõukerattad ja monorattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid, murutraktorid, tõstukid, laadurid ja teised töömasinad. Samuti kehtib kindlustuskohustus registreeritud maastikusõidukitele, näiteks ATV-dele ja mootorsaanidele. Hinnata tuleb masina tehnilisi näitajaid, registreerimisstaatust ning seda, kus ja kuidas seda kasutatakse,“ selgitas Otsla.

Ka töömasinaga võib õnnetus minna kalliks maksma

Kõige sagedamini eksitakse kindlustuskohustuse hindamisel just töömasinate puhul. Nende masinatega juhtuvad õnnetused sageli just tavapärase töö käigus, näiteks oma territooriumil manööverdades või kaupa laadides. Üks vale liigutus võib kahjustada teist sõidukit või hoone konstruktsiooni ning tuua kaasa tuhandetesse eurodesse ulatuva kahju.

„Töömasinaga ei pea märkimisväärse kahju tekitamiseks üldse suurel kiirusel sõitma. Seesami kahjujuhtumite seas on näiteks tõstuk, mis sõitis laadimise ajal vastu lao tõstukust ja tekitas 8600 euro suuruse kahju. Teises juhtumis vajus tõstuk kaldteel vastu kaubikut ning kahju ulatus 4762 euroni,“ tõi Otsla näiteid tõstukite põhjustatud kahjudest.

Kahju võib tekkida ka väljaspool tavapärast laadimis- või manööverdamisolukorda.

Nii vigastas ühes Seesami kahjukäsitlejate laual olnud juhtumis metsaveotraktor metsas töötades maa-alust elektrikaablit, tekitades 20 320 euro suuruse kahju.

„Kindlustuskohustust ei saa hinnata ainult selle järgi, kas tegemist on auto või numbrimärgiga sõidukiga. Kui kindlustuskohustuslikul sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus, võib kolmandale isikule tekitatud kahju jääda lõpuks masina omaniku või kasutaja kanda,“ rääkis Otsla.

Ka oma territooriumil võib kindlustust vaja olla

Töömasinate omanikud ei pruugi kindlustuskohustusele mõelda, kui kasutavad masinat peamiselt oma kinnistul või ettevõtte territooriumil. Ometi ei vabasta oma territooriumil töötamine automaatselt liikluskindlustuse kohustusest.

„Kindlustuskohustus sõltub masina omadustest ja kasutamisest. See võib kehtida ka siis, kui masin liigub kasvõi lühikest aega kõnni- või sõiduteel,“ selgitas Otsla.

Ettevõtte territooriumil liiguvad sageli korraga töömasinad, töötajad, tarnijad ja teised sõidukid. Tõstukiga manööverdades võib kahjustada saada näiteks kaubik või laohoone konstruktsioon, laaduriga liikudes mõni muu vara. Seetõttu tasub kontrollida, kas masinal peab olema liikluskindlustus ka siis, kui sellega avalikel teedel üldjuhul ei sõideta.

Kindlustamata masin võib tähendada suurt väljaminekut

Kui kindlustuskohustusliku sõidukiga põhjustatakse kahju ilma kehtiva liikluskindlustuseta, hüvitab kannatanule kahju üldjuhul liikluskindlustuse fond (LKF). Seejärel võib LKF seaduses ette nähtud tingimustel väljamakstud summa kindlustuskohustusega isikult või kahju põhjustajalt tagasi nõuda.

Näiteks saab tuua juhtumi, kus töömasin sõitis talukinnistul tagurdades otsa pargitud maasturile. Kuna töömasinal puudus liikluskindlustus, hüvitas LKF kannatanule ligi 10 000 euro suuruse autoremondikulu ning nõudis summa hiljem töömasina omanikult tagasi.

„Kui kindlustuskohustuslik sõiduk põhjustab kahju ja kindlustus puudub, võib masina omanikul või kasutajal tekkida kohustus hüvitada teistele tekitatud kahju oma taskust. Seetõttu tasub enne masina kasutamist üle kontrollida, kas sellele kehtib liikluskindlustuse kohustus,“ toonitas Otsla.

Kui sa pole kindel, kas sinu tõstukile, murutraktorile, ATV-le või mõnele muule mootori jõul liikuvale masinale on liikluskindlustust vaja, siis kontrolli järgmisi asjaolusid:

1. Valmistajakiirus – kas see ületab 25 km/h või 14 km/h?

2. Mass – kui valmistajakiirus ületab 14 km/h, kas masina mass on üle 25 kilogrammi?

3. Kasutuskoht – kas masinat kasutatakse avalikuks liikluseks suletud alal või võivad seal liikuda ka teised inimesed ja sõidukid?