Madala kiviaia saab ehitushuviline ise rajada

kodus.ee
Shutterstock

Kivi on ilus, tugev ja loodusesse hästi sobiv aiaehitusmaterjal. Madala kiviaia suudab iga ettevõtlik tegutseja oma käte või sõprade abiga valmis saada mõne kuuga.

Suurematest kiviränkadest tehtava kiviaia ehitamiseks on vaja väikeekskavaatorit ja tihtipeale asjatundjatki, kes kivid aia peale paigutab ja need siis käsitsi paika sätib. Kiviaia ehitamise suhtes peab eelnevalt võtma ühendust muidugi omavalitsuse ehitusala ametnikega. Erinevates omavalitsustes võivad olla üsnagi erinevad seadused ja määrused ehituskorralduse suhtes, eriti kui on tegemist vanaaja stiilis ehitustöödega. Üldlevinud arvamus on, et looduskiviaed sobib parimini õuemaa metsa- või põllupoolsele piirile.

Kiviaedu on tavaliselt rohkem kirikuaedade ümber või vanade ühiskondlike hoonete juures kunagistel mõisaaladel. Eestis on rohkesti säilinud kiviaedu Muhus ja Saaremaal. Looduskiviaedade rohkus omal ajal on tekkinud just maaviljeluse tõttu, kui põldude rajamisel on maast välja tulnud rohkelt kivisid, mis siis aedadeks laoti.
 

Isetehtud looduskiviaed
 

Madala, umbes poole meetri kõrguse kiviaia saab ka oma jõududega tehtud, aga ehitajal endal peab selja tervis korras olema ja töövahenditeks head töökindad ning tugev sõrgkang. Ja kive peab olema piisavalt. Liiga suurte kividega ei maksa mässama hakata, kuna kivi on raske materjal: näiteks kuupmeeter halli graniiti kaalub umbes 2700 kilo.

Kui omal käel hakata kiviaeda ehitama, on mõtet hankida läbimõõdult mitte suuremaid kui 40–50 sentimeetriseid kive, et vigastamiste risk oleks väiksem, sest kui suuremate kividega töötades õnnetus tekib, siis on see ka suurem kui väiksemate kividega tegutsedes.

Kiviaia ehitamiseks parim olukord on, kui kive on enda krundil on piisavalt, vahel võib ka mõnelt tuttavalt saada tasuta kivimaterjali, millest ta oma maa peal lahti tahaks saada. Ka kivi- ja aiakauplustest võib sobivaid looduskive leida. Müügil on ka kiltkivi, millest saab samuti aeda ehitada.
 

Looduskiviaia ehitamine

Kiviaia jaoks kaevatakse maasse umbes poole meetri sügavune aia pikkune kraav, mis peab olema valmivast aiast 60 cm laiem. Et parimini pinnasekülmumist ära hoida, pannakse aia alla kogu aia pikkuses aia servadest 30 cm laiem killustikust kapillaarpadi. Kraavi põhja laotatakse filterkangas. Kui on saadaval ülemääraseid suuremaid kivisid, võib ka neid kraavi põhja panna enne kapillaarkihikillustiku panemist, mille paksus peaks olema vähemalt 30 cm.

Kui maapind on väga vesine ja savine, pannakse kraavi põhja kõigepealt, veel enne filterkangast, drenaažitoru, juhtimaks aia alt ära sadeveed. Kuna paks killustikukiht laseb vett läbi, on pinnavee tase madalal. Harva, kui maapinna külmumine kahjustab kiviaeda.

Kui killustik on kraavi pandud, see tihendatakse, et kivid rohkem ei vajuks, kui maapind tasahilju tihkemaks muutub. Tihendamist võib teha kas masina abil või siis traditsiooniliste võtetega, kastes voolikust killustikukihti umbes 5 minuti jooksul. Killustikukiht tiheneb iseenesest, kui vesi on sellest läbi nõrgunud ja kiht saanud mõne päeva kuivada. Pinnast võib tihendada ka palgijupi abil, mille läbimõõt on umbes 25 cm ja millel pikkust umbes 80 cm. Tamppalgi otsale kinnitatakse põigiti sobilik käepide.

Valmissaanud aia kummalegi poolele, kus on taldmikukillustikku näha, võib selle katta mullaga, millesse külvata kas muruseemet või istutada nt metsviinapuud, mis aiale toetuma hakkaksid.

Kivide paigutamine aiaks nõuab täpset ja hoolikat tööd. Kui piisavalt palju ja täpsust taga ajavalt ei võeta mõõtusid, võib aed üsna lihtsalt liiga lai tulla. Kõigepealt tasub koha peal juba mõõte võtta ja arutleda, milliste mõõtudega kiviaeda vastava koha peale tahetakse. Kiviaia servad märgitakse kummaski aia otsas ära tokkidega, mille vahele tõmmatakse pingule juhtliin nööri või millegi sarnase näol. Juhtliinid näitavad selgelt ära kui kaugele ulatub aia äärmine serv. Piki juhtliini on ka lihtne aiakivisid õigele kursile paigaldada. Kui aia mõlemad küljed on valmis laotud, täidetakse külgedevaheline keskmine tühi ruum väiksemate kivide või killustikuga.

Kui võimalik, oleks hea aiakivil leida üks siledam ja sirgem külg. See sirge kiviosa jäetakse nähtavaks aia välisküljele. Aia alumisteks kivideks valitakse kõige suuremad kivid. Aeda ehitades tuleb iga järgmise kihi kivid valida nii, et need oleksid alumise kihi kividest väiksemad. Kivid paigaldatakse nii, et need oleksid veidi sissepoole kaldu, kuna aia sisse, keskele, kahe servakihi vahele jääb alguses tühi ruum, mis täidetakse aiatöös kõige viimasena.
 

Kiilukivid tagavad aia tugevuse

Kõik kivid paigaldatakse aeda selliselt, et iga kivi toetuks enda naaberkivide vastu vähemalt kolmes erinevas punktis, et kivi hiljem liikuma ei hakkaks. Kivide vahele otsitakse sobivaid, võimalikult koonuselaadseid nn kiilukivisid, mis tagavad, et aed ka püsiv tuleks. Kiilukivid peavad olema lapikud ja veidi kiilu moodi, sest nende abil saadakse aiakivid õigesse asendisse, nii, et neil oleks rohkem toetuspunkte. Juba paigaldatud kive saab veel nihutada ja liigutada sõrgkangi abil.

Kui kiviaiatöö on hoolikalt ja rahuliku meelega tehtud, püsivad kivid aias omal kohal aastakümneid. Kivide paigaldamist kergendab muudetava nurgaga vinkel, mille abil saab vaadata, milline nurk oli eelmisel aeda paigadatud kivil. Tihti aga näeb vajaliku nurga uue aeda paigaldatava kivi jaoks ära ka silmamõõdu järgi.

Kui kiviaia ehitamisel poole peal tüdi kipub tulema või hakkab jõud otsa saama, võib töötegemise kergendamiseks rentida ka miniekskavaatori. Miniekskavaatorite varustuses on ka kolmeharuline kivikäpp, millega saab tõsta kivid aiale ja need seejärel käsitsi paika panna. Raskete kivide suhtes ei tohi unustada ettevaatlikkust, olgugi et tööd tehakse masinaga. Kui ei suudeta meeles pidada ohutust suurekaaluliste kivide puhul, võib juhtuda raskeidki õnnetusi.

Looduskiviaia ehitamine nõuab aega ja kannatlikkust. See aed ei saa valmis kiiresti, kuna töö on raske. Õppinud kiviaiameister teeb tavaliselt kiviaia valmis mõne nädalaga, sõltuvalt aia kõrgusest ja pikkusest. Kiviaiameistril on vajalikud töövahendid ja masinad olemas ja vahel ka abilinegi kaasas.
 

Mördita kiviaialadu või ladumine lubimördiga?

Kui kõik kivid on oma koha aias leidnud, on töö valmis. Mördisegu kivide paigaldamiseks pole tarvis, kuna madala kiviaia puhul piisab sobivalt paigaldatud kiilukividest. Soovi korral võib looduskiviaia müürida ka lubimördiga, mis aja jooksul paekiviks muutub. Teine võimalus on ka lubi-tsementmördiga müürimine.

Kui hakatakse looduskiviaeda lubimördiga müürima, tuleb aed enne mörditöö alustamist märjaks kasta. Ka seejärel, kui mörditöö on tehtud, pihustatakse veeudu aiale paar korda päevas kolme järjestikuse päeva jooksul, sest lubimört peab kuivama aeglaselt. Juba Antiik-Kreekas on lubimörti kasutatud looduskiviehitistes. Lubimördiga on krohvitud hoonete sokleid ja kivikirikute seinu; seda on kasutatud sideainena mitmesugustes tellismüüritistes ja krohvipindades.

Ajalooliselt on lubimörti valmistatud lubjapõletamise teel ja saadud lubi kustutati veega. Kustutatud lubi pandi puukasti ja koos sellega kaevati maasse ja lasti siis veel maa sees valmida 1–2 aastat.

Lõpptulemusena saadi lubjapasta, millest tehti lubjavett. Mört valmis selliselt, et sobivates vahekordades segati kokku lubjavesi, puhas, kandiliseteraline liiv ning lubjapasta. Liiva jämedus valiti kasutuse otstarbe kohaselt. Tänapäeva ehituspoodides on saadaval märgkustutatud lubjapastat, millest juhiste põhjal saab lubjavett valmistada. Liiva, lubjapasta ja vee sobivat vahekorda saab kontrollida näiteks nii, et kallutatakse kellu serviti ja vaadatakse kas mört tuleb kergesti maha ja kas kellu jääb puhtaks.

Looduskiviaia võib müürida ka lubitsementmördiga, mille tugevus ja hingavus söltuvad sellest, milline on mördis lubja ja tsemendi omavaheline osakaal.
 

Kivikorvaedu tekib üha rohkem
 

Alguses ehitati Soomes kiirteede ja suuremate, tiheda liiklusega teede äärde kivikorvid helitakistusmüüridena ja ka teeäärte miljöökujundajana. Aga ka korter- ja eramajade õuealade piiritlejatena on tehtud kivikorvaedu, milles terasvõrkude vahel looduskivid või killustik. Selliseid kivikorvaedu on näha juba ka ühiskondlike hoonete juures.

Kivikorvisid ehk siis terasvõrgust valmistatud korvisid, mis täidetakse kividega ja paigaldatakse tihendatud mittekülmuvale pinnasele, on saadaval kuumtsingitult ja ka ilma töötlemata. Tsinkimata kivikorvid hakkavad roostetama. Paljud eelistavadki roostetanud võrku, kuna see ei torka kivide taustal sedavõrd silma kui tsingitud võrk.

Sarnased artiklid