Kulukas kaasajastamine. Kas elanik peab kortermajas uue värava kinni maksma?
kodus.ee
Shutterstock

Kuidas kortermajas asju korraldada, kui mõni elanik soovib muutusi teha või uusi projekte alustada. 

Elan kaheksa korteriga majas, meil on ka õu ja puitlippidest piirdeaed. Nüüd on majja kolinud kaks peret hakkajaid noori, kes tahavad, et vahetaksime vana aia moodsama ja kaunima vastu ning laseksime paigaldada puldiga värava. Mulle mõte ei meeldi: olen pensionär ja autot mul pole – milleks see lisakulu? Ka mu naabrinaine on uue värava vastu. Uurin, kui palju peaks olema vastu hääletajaid, et uuendus ühistu koosolekul läbi ei läheks. Või on ka võimalus nõuda, et las need, kes soovivad uut aeda ja puldiga väravat, maksavad selle ise kinni?

Vastab notar Priidu Pärna.

Kortermajade valitsemine käib korteriühistute kaudu. Need on omanikud kas ise asutanud või lõi riik need 1. jaanuaril 2018, kui jõustus uus korteriomandi ja korteriühistu seadus (KrtS). Hoone igapäevane haldamine on ühistu ülesanne, suuremad tööd peavad olema arutatud läbi ühistu üldkoosolekul ja kinnitatud niinimetatud majanduskavas.

KrtS kohaselt vajavad olulised ehituslikud ümberkorraldused kõigi korteriomanike kokkulepet, ehitise kaasajastamist võib otsustada korteriomanike häälteenamusega (üle poole korteriomanikest peavad olema muudatuse poolt). Häälte lugemisel on oluline teada, et iga korter annab ühe hääle, olenemata sellest, mitu omanikku eluruumil on.

Plaanitavat aiavahetust tuleb lugeda kaasajastamise küsimuseks, mida saab otsustada häälteenamusega. Kui kaheksast korterist viis on selle poolt, on asi otsustatud. Tähtis eeldus on seejuures, et selline piirete ja aia vahetus oleks vajalik ning seda ei plaanita teha n-ö toreduslikul eesmärgil. Iga investeering mõjutab majaelanike rahakotti ja seaduse kohaselt peab kaasomandi valitsemisel järgima üksteise õigustatud huve. Kui mingi ehituslik otsus on langetatud, siis lubab seadus omanikul, kes selle otsuse vastu hääletas, keelduda kulude kandmisest, mille temalt nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Selline printsiip on väga lai ning annab igal juhul võimaluse kaaluda kulutuste kandmise vajalikkust.

Võime ju arutleda, kas pensionärist omanik, kes autot ei kasuta, peaks kandma moodsa värava rajamise kulu. Samas: kui ta korteri ära müüb või see päritakse, naudib ka uus omanik uue värava kasutusvõlusid. Seega on ühest vastust keeruline anda ja kohus saab neid olukordi paika loksutada. Minule kohtunikuna tunduks õiglane, et kui piirded ja väravad vajavad vahetamist, siis tuleks seda kulu kõigil kanda, samas värava mootorite kulud jätaksin kanda auto kasutajate õlule.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid