Kui kaugel peaks asuma suvekodu ja millised on atraktiivsemad piirkonnad?

Eelistatud on suvilad, mis asuvad veekogu läheduses, olgu selleks siis meri, jõgi või järv. | Shutterstock

Suvekodude ostmine on tõusev trend. Suvilaturg aktiviseerub esimeste soojade ilmade saabudes. Kui kaugel peaks asuma suvila, et selle pidamine ja sinna sõit koormavaks ei muutuks? Arco Vara maakler Gari Selgis annab nõu.

Suvekodude ostmist soodustavad palkade ja elatustaseme tõus ning kogunenud säästud. Üheks mõjutajaks on ka see, et olemasoleva kinnisvara tagatisel võetud eluasemelaen on suures osas või täielikult makstud ning kinnisvara saab kasutada lisatagatisena.
Pigem otsitakse mitte ainult suvituskohta, vaid kohta, kus saaks käia aasta ringi, et linnakärast eemale tõmbuda. Samuti vaatavad inimesed suvilaid, mida saaks ajapikku ümber ehitada püsielukohaks.
Suvila ost võib olla omamoodi investeering, sest teatud piirkonnad on suure potentsiaaliga. Eelistatud kohad on ikka teada-tuntud piirkonnad, nagu Pärnu, Haapsalu ja Võsu. Kindlasti on ja jäävad inimeste eelistustesse meie saared.
Harjumaal on endiselt nõutud Kloogaranna ja Kaberneeme suund. Eelistatud on suvilad, mis asuvad veekogu läheduses, olgu selleks siis meri, jõgi või järv. Võsul on menetluses detailplaneering vee- ja vabaajakeskuse rajamiseks. Kui see kehtestatakse ja keskus rajatakse, siis elavdab see piirkonnas turismi, loob töökohti ning toob seal kindlasti kaasa ka kinnisvarahindade tõusu.
 

Tunniajase sõidu kaugus oleks optimaalne

Suvekodu soetamisel peaks vaatama, et sinna jõudmiseks ei kuluks liialt palju aega – et nädalavahetusel linnakärast eemale saades saaks võimalikult kaua rahu ja vaikust nautida. Tallinlasel Võrumaale suvekodu soetada pole kindlasti  kõige õigem valik. Suvila või maakodu võiks jääda kuni tunniajase autosõidu kaugusele püsielukohast.

Üha kasvamaks trendiks on osta privaatne kinnistu, kuhu saab panna moodulmajakese või suvila. Turul on juba piisavalt ettevõtjaid, kes pakuvad minimajasid või moodulsuvilaid. Väiksemate majade hinnad algavad 15 000 euro piirilt ning nende püstitamiseks pole vaja isegi ehitusluba. Seega ei pruugi linnakärast eemale tõmbumine väga kallis ettevõtmine olla.
Alati on nõudlus ka vanade talukohtade järele, kus „kipsiring“ tegemata. Privaatne vana talumaja on ilmselt paljude inimeste unistustes.
Samuti on suvilaomanikud hakanud kasutama võimalust oma suvekodu lühiajaliselt välja rentida, et kulusid vähendada. Selleks kasutatakse Airbnb või booking.com kaasabi.

Allikas: Arco Vara

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid