Korterite hinnad on uusarendustes niigi krõbedad. Kui aga lisaks korterile tuleb kohustuslikus korras soetada ka parkimiskoht ja panipaik, siis on see kokku oluline kulu. Mitte kõigil pole ka autot. Kas arendajal on õigus keelduda korteri müügist, kui inimene ei soovi soetada juurde parkimiskohta ja panipaika?
Uute majade projekteerimisel ja ehitamisel seab omavalitsus üheks nõudeks parkimiskohtade kavandamise ja ehitamise. Parkimiskohtade arvu määramisel lähtutakse kas standardis „Linnatänavad“ toodud arvutusnõuetest või on omavalitsusel endal kehtestatud parkimiskohtade arvutusnõuded. Näiteks Tallinna linn on enda nõuded kehtestatud.
Parkimiskohtade arvutusnõuded võtavad aluseks kas hoone brutosuuruse ning lähtuvalt ruumi kasutusotstarbest määravad, mitu parkimiskohta peab olema maja brutopinna kohta. Eraldi on fikseeritud parkimiskohtade arvu nõuded ühe korteri kohta ja selleks suuruseks on vahemikus 1–1,5 parkimiskohta ühe korteri kohta. Seega peab näiteks 14 korteriga maja puhul olema ehitatud 18–21 parkimiskohta.
Kuna ühe parkimiskoha ehitamine maksab vahemikus 4000–15 000 eurot, siis on omavalitsuse nõutava parkimiskohtade väljaehitamise kohustuse näol tegemist rahaliselt suure kohustusega.
Parkimiskoht pole iseseisev korteriomand
Panipaikade olemasolu nõuet reeglina omavalitsus ei esita, kuid ruumi otstarbekaks kasutamiseks kavandatakse ja seega ka ehitatakse välja muudeks ruumideks mittesobivad ruumid panipaikadena.
Panipaigad ja hoonesisesed parkimiskohad tuleb 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt näha ette kas koos korteriga korteriomandi koosseisu või siis jäävad need kaasomandisse kõikide korteriomandite vahel.
Varasema seaduse kohaselt käsitleti nii panipaiku kui ka parkimiskohti iseseisvate korteriomanditena, kuid kehtiva seaduse järgi seda teha enam ei saa. Seega, kui korteriomandi hulka kuulub lisaks korterile ka panipaik ja parkimiskoht, siis ei ole võimalik müüa korteriomandit ilma panipaiga ja parkimiskohata.
Kuna korteriomandi moodustamine käib hoonejaotuskava alusel, mis omakorda peab vastama omavalitsuse poolt heakskiidetud ehk ehitusloa või ehitusteatise või kasutusloa või kasutusteatise aluseks olevale ehitusprojektile, siis eeldab korteriomandite hulka kuuluva panipaiga või parkimiskoha väljajätmine korteriomandi eriosa koosseisust ehk ainult korteri jätmine korteriomandi eriomandi koosseisu uue ehitus- või kasutusloa või -teatise saamist omavalitsuselt.
Sellise loa või teatise saamine eeldab omakorda uue ehitusprojekti koostamist ning kõikide ametiasutuste kooskõlastuste saamist.
Lisaks peavad olema sellise muudatusega nõus kõikide korteriomandite omanikud ehk lisaks arendajale ka teised korteriomandite omanikud, kes peavad tulema notarisse uut eriomandi kokkulepet sõlmima.
Ilma lisadeta ei saagi kortereid müüa
Eeltoodust tulenevalt tuleb nentida, et korteriomandiga hõlmatud panipaikade ja parkimiskohtade väljajätmine korteriomandi koosseisust on õiguslikus mõttes ülimalt keeruline, mistõttu korteriomandi muutmine selliselt, et müüakse ainult korter, aga panipaika või parkimiskohta mitte, ei ole praktiliselt võimalik.
Seega ei ole juhul, kui korteriomandi koosseisu on juba panipaik või parkimiskoht omavalitsuse poolt heakskiidetud ehitusprojekti alusel ette nähtud, korteriomandi müüjal (arendajal) sisuliselt võimalik korteriomandit müüa ilma panipaiga või parkimiskohata.
