Vikipeedia veerand sajandit

Mida Vikipeedia ütleb – ja kas selle sisu saab usaldada?

Vikipeedia, tasuta ja vabatahtlike poolt uuendatav teadmistebaas internetis, loodi 25 aastat tagasi, kui internetikasutus oli alles levima hakkamas.

Kui praegu kasutab internetti umbes kuus miljardit inimest kogu maailmas ehk umbes 75 protsenti maailma elanikkonnast, siis 2000. aastal oli internetis vaid veidi üle 400 miljoni inimese.

Vikipeedia asutasid Ameerika tehnoloogiaettevõtja Jimmy Wales ja internetiarendaja ning filosoof Larry Sanger, kes aga peagi projektist lahkus. Sanger pöördus kristlusse ja on hiljem Vikipeediat kritiseerinud ebausaldusväärsuse pärast.

Vikipeedia 25. aastapäeva väljaande andmetel on tänapäeval Vikipeedias umbes 65 miljonit artiklit enam kui 300 keeles. Iga kuu uuendab artikleid ligi 250 000 vabatahtlikku ja sisu vaadatakse ligi 15 miljardit korda kuus. Samas väljaandes on üles loetletud Vikipeedia tegutsemispõhimõtted, millest üks on sisu neutraalsus.

Vikipeedia tehnoloogiat haldab annetustest rahastatav Wikimedia Foundation. Alates 2022. aastast toob lisa ka infoteenuseid müüv ettevõte Wikimedia Enterprise.

Vikipeedia on uhke selle üle, et kõik tekstide muudatused on avalikult nähtavad, nagu ka nende üle peetav arutelu – lugejal on seega võimalus hinnata sisu allikaid ja usaldusväärsust. Vikipeedia on infootsijatele sageli esimene värav, mille kaudu nad leiavad algse allika või selle juurde viiva tee.

Vikipeedia on aastate jooksul pidanud oma tegevust korrigeerima. 2005. aastal lekitati sinna artikkel ajakirjanik John Seigenthaleri kohta, milles väideti, et teda kahtlustatakse seotuses John F. Kennedy ja Robert Kennedy mõrvadega.

Pärast skandaali karmistas Vikipeedia muu hulgas oma nõudeid allikate kasutamisele ja märkimisele, kui sisu käsitleb elusaid inimesi.

Näiteks julgustab mainekas teadusajakiri Nature nüüd teadlasi Vikipeedia tegevuses osalema. Kõigile Vikipeedia sisu ei meeldi: nt Mandri-Hiinas on juurdepääs Vikipeediale blokeeritud.