Ralliautode areng läbi aastakümnete

WRC algusaastad

Rallivõistlusi korraldati mõistagi juba ammu enne ralli MM-sarja sündi. Näiteks Monte Carlo rallit sõideti esimest korda juba 1911. aastal ja toonastel võistlustel kasutatud autod olid veel tihedalt seotud igapäevaseks liiklemiseks mõeldud mudelitega.

1973. aasta autoralli maailmameistrivõistluste ehk WRC sünniga algas aga uus ajajärk. Sarja algusaastatel võisteldi maailmameistritiitli nimel tootjate arvestuses – sõitjate maailmameistrit hakati välja selgitama alles hiljem. Seetõttu on ka selle perioodi ajalugu tihedalt seotud automarkide ja nende rallimudelitega. Esimeseks tootjate maailmameistriks tuli Alpine-Renault mudeliga Alpine A110.

1970. aastad näitasid juba selgelt, kui erinevaid teid mööda võivad ralliautod areneda. Ford Escort põhines tavalisel seeriamudelil, mida kohandati edukalt võistlemiseks. Lancia Stratos loodi seevastu algusest peale eelkõige ralliradadele mõeldes.

Väike mass, vastupidav vedrustus, tõhusad pidurid ja töökindlus jäid ralliauto puhul keskseteks omadusteks. Järgmine suur muutus ei seisnenud aga enam üksnes olemasoleva paremaks tegemises: 1980. aastate alguses näitas Audi, kui põhjalikult võib ralliauto võimekust muuta nelikvedu.

Nelikvedu muudab mängureegleid

Üks ralliautode ajaloo suuremaid tehnoloogilisi hüppeid toimus 1980. aastate alguses. Audi Quattro tõestas, kui suure eelise võib anda nelikvedu. Kui mootori jõudu saab rakendada kõigi nelja ratta kaudu, suudab auto seda märksa paremini teele kanda – eriti kruusal, lumel ja teistel väikese pidamisega pindadel.

1982. aastal algas rallis B-rühma ajastu. Selle võrdlemisi vabad tehnilised nõuded võimaldasid tootjatel arendada senisest märksa võimsamaid ja tehniliselt keerukamaid ralliautosid. Mootorite võimsus kasvas kiiresti ning nelikvedu võimaldas seda järjest paremini rakendada. Kõige võimsamad B-rühma autod ületasid 500 hobujõu piiri.

Audi Sport Quattro, Peugeot 205 T16 ja Lancia Delta S4 kuuluvad siiani ralliajaloo kuulsaimate masinate hulka. Ent ohutus ei suutnud kiiruse kasvuga sammu pidada. Pärast mitut rasket õnnetust lõppes B-rühma ajajärk 1986. aastal.

Võistlus WRC kõrgeimal tasemel jätkus A-rühma autodega ning järgnenud aastatel said rallilegendideks näiteks Lancia Delta Integrale ja Toyota Celica GT-Four.

Ralliautost saab üha enam erimasin

Järgmine suur muudatus saabus 1997. aastal, kui võeti kasutusele World Rally Car klass. Tootjad said ralliautode arendamisel senisest rohkem vabadust, sest võistlusauto tehnilised lahendused ei pidanud enam nii otseselt lähtuma vastava seeriamudeli omadest. See lihtsustas WRC-auto arendamist ja muutis sarjaga liitumise atraktiivsemaks ka uutele tootjatele.

Järgmise suurema tehnilise hüppe tõi 2017. aasta. WRC-autod muutusid laiemaks ja võimsamaks ning aerodünaamikale anti senisest suurem roll. Mootorite võimsus kasvas umbes 380 hobujõuni ning suuremad tagatiivad, difuusorid ja muud aerodünaamilised elemendid andsid autodele varasemast agressiivsema välimuse, kuid eelkõige aitasid parandada nende stabiilsust ja juhitavust suurematel kiirustel.

Kiiruse kõrval aina olulisem ohutus ja jätkusuutlikkus

2022. aastal võeti WRC tippklassis kasutusele Rally1-autod. Üks suuremaid muutusi oli uus sõitjateruumi kaitsev konstruktsioon, mille eesmärk oli parandada ohutust. Kasutusele võeti ka hübriidajam: 1,6-liitrisele turbomootorile lisandus 100 kW elektrimootor ning nende ühine tippvõimsus ulatus üle 500 hobujõu. Rally1-autod hakkasid kasutama ka jätkusuutlikku kütust.

Hübriidajastu jäi siiski lühikeseks. 2025. aastal eemaldati Rally1-autodelt hübriidsüsteem ning autode miinimumkaalu vähendati 1260 kilogrammilt 1180 kilogrammile. Muudeti ka mootoritele kehtivaid nõudeid, et säilitada varasemaga võrreldav võimsuse ja massi suhe.

Rally1 põlvkond jääb ühtlasi suhteliselt lühikeseks, sest praeguste autode aeg WRC tippklassis saab läbi. 2027. aastal võetakse kasutusele uutele tehnilistele nõuetele vastavad WRC27-autod, mille puhul on üheks eesmärgiks senisest märksa madalamad kulud.

Rally2 võimalused avarduvad

Rally1 kõrval on rahvusvahelises rallis oluline koht Rally2-autodel. Tegemist on spetsiaalselt ralliks arendatud nelikveoliste võistlusautodega, mis on Rally1-autodest lihtsama ehitusega ja märksa odavamad. Praegu võisteldakse nendega MM-sarjas eelkõige WRC2 arvestuses, kuid juba lähiaastatel võib nende roll muutuda.

2027. aastal tulevad praeguste Rally1-autode asemele uued WRC27-autod ning nende kõrval lubatakse MM-sarja kõrgeimas klassis starti ka spetsiaalse Rally2 WRC Kitiga varustatud Rally2-autod. Kui laialdaselt uus lahendus kasutusele võetakse, pole veel selge. FIA eesmärk on aga muuta WRC tippklass senisest kättesaadavamaks ning tuua sinna rohkem tootjaid ja võistlejaid.

Rally2 masinaga sõidab praegu ka Robert Virves, kelle võistlusautoks on Škoda Fabia RS Rally2. Tänavune hooaeg on olnud talle WRC2-s edukas: Virves on võitnud juba neli MM-ralli etappi ning tõusis pärast Soome rallit koos kaardilugeja Jakko Viiloga sarja liidriks. Virvese rallikarjääri on juba aastaid toetanud Chanz, kes on olnud tema kõrval nii teekonnal juunioride maailmameistriks kui ka WRC2 tippkonkurentsi.