Microsofti president hoiatab: tehisintellektile kehtib vähem ohutusreegleid kui pesumasinatele
Brad Smith Microsoft. | foto: G Holland / Shutterstock.comMicrosofti president Brad Smith leiab, et tehisintellekti kasutamisele tuleks kehtestada ülemaailmsed ohutusreeglid. Tema sõnul on praegu isegi piim ja pesumasinad rangemalt reguleeritud kui kiiresti arenev tehisintellekt.
Smith ütles BBC-le antud intervjuus, et tehisintellekti arendavad ettevõtted peaksid olema seadusega kohustatud teatama juhtumitest, kus nende süsteemid väljuvad kontrolli alt või põhjustavad kahju. Samuti tuleks tema hinnangul otsustada, millal peavad sõltumatud eksperdid tehisintellektisüsteeme enne turuletoomist kontrollima.
Microsofti presidendi seisukoht erineb USA presidendi Donald Trumpi omast. Trump on toetanud tehisintellektisektori eneseregulatsiooni, et Ameerika ettevõtted ei jääks konkurentsis Hiina tehnoloogiafirmadele alla.
„Praegu kehtib teie pesumasinale rohkem ohutusreegleid kui tehisintellektile. Iga toidupoes müüdav piimapakk peab vastama ohutusnõuetele ja läbima kontrolli,“ ütles Smith.
Tehisintellektil peaks olema hädapidur
Tehisintellekti reguleerimise vajadusest on räägitud üha rohkem, sest mitmed valdkonna eksperdid on hoiatanud tehnoloogia võimalike ohtude eest.
Ka suurte tehisintellektiettevõtete, sealhulgas OpenAI, Anthropicu ja Google DeepMindi juhid on toetanud mõtet aeglustada tehisintellekti arendamist, et võimalikke riske paremini hinnata. Trump on seevastu rõhutanud vajadust arendada tehnoloogiat võimalikult kiiresti.
BBC taskuhäälingusaates „Big Boss Interview“ nimetas Smith tehisintellekti nii tööriistaks kui ka relvaks, mis vajab kiiresti selgeid reegleid.
Tema hinnangul peaksid ettevõtetel olema niinimetatud hädapidurid, mille abil saaks tehisintellektisüsteemi töö peatada või seda aeglustada, kui süsteem hakkab käituma ettearvamatult või ohtlikult.
Lisaks peaksid ettevõtted koostama ohtlike juhtumite kohta ametlikke aruandeid ja teavitama inimesi või organisatsioone, keda süsteemi tegevus on kahjustanud.
Smith pakkus välja ka võimaluse, et uusi tehisintellektisüsteeme võiksid enne kasutuselevõttu kontrollida sõltumatud riiklikud eksperdid.
„Me oskame seda teha teiste toodete puhul. Peaksime kasutama neid teadmisi ka tehisintellekti puhul,“ ütles ta.
Suurbritannia võiks aidata kehtestada ülemaailmseid reegleid
Smithi hinnangul võiks tehisintellekti ülemaailmsete ohutusreeglite väljatöötamisel juhtrolli võtta Suurbritannia.
Põhjuseks on sealne tehisintellekti turvalisusega tegelev AI Security Institute, mis loodi endise peaministri Rishi Sunaki valitsuse ajal.
Smithi sõnul peetakse Suurbritanniat tehnoloogiasektoris üheks juhtivaks riigiks tehisintellekti ohutuse hindamise võimekuse poolest.
Kuigi Trump soovib, et USA liiguks tehisintellekti arendamisega võimalikult kiiresti edasi, ei usu Smith, et Washington oleks tingimata Suurbritannia juhitud rahvusvahelistele ohutusreeglitele vastu.
Tema sõnul suhtutakse USA pealinnas Londonisse teisiti kui Brüsselisse, mis võiks muuta Suurbritannia algatatud kokkulepped vastuvõetavamaks.
Smith rõhutas, et tegutsemiseks on õige aeg juba käes.
Ta tõi näiteks olukorrad, kus tehisintellektiagendid võivad väljuda inimese kontrolli alt või väga võimsad mudelid võivad kujutada ohtu küberturvalisusele.
Tema hinnangul tuleb riikidel ja ettevõtetel kiiresti koostööd teha, et selliseid riske vähendada.
Vabatahtlikest kokkulepetest ei pruugi piisata
Eelmise kuu lõpus kohtus Trump Valges Majas mitme suure tehnoloogiaettevõtte juhiga. Kohtumisel osalesid teiste seas OpenAI, Anthropic, Nvidia, SpaceX, Meta ja Google.
Ettevõtete juhid allkirjastasid kokkuleppe, mida kirjeldati moraalselt siduvana.
Selle järgi lubasid ettevõtted teha koostööd sõltumatute audiitoritega, et kontrollida tehisintellektisüsteemide toimimist ja vältida olukordi, kus need tungivad arvutisüsteemidesse või kasutavad neid viisil, milleks need pole ette nähtud.
Smith tervitas kokkulepet ja kinnitas, et ka Microsoft on valmis sellega liituma.
Samas ei pea ta vabatahtlikke lubadusi enam piisavaks.
Tema sõnul on eneseregulatsiooni suurim probleem see, et vastutustundlikud ettevõtted järgivad kokkulepitud põhimõtteid, kuid vähem vastutustundlikud ettevõtted ei pruugi seda teha.
Seetõttu peab Microsofti president vajalikuks seadusega kehtestatud ohutusnõudeid, mis kehtiksid kõigile tehisintellekti arendavatele ettevõtetele.
.png)









