Lõppes kaitseväe aasta suurim õppus Kevadtorm 2026

Õppust Kevadtorm 2026 korraldav ohvitser kindralmajor Indrek Sirel toonitas, et sellised õppused ja pühendumine riigi kaitsmisele ei saa toimuda ilma ühiskonna toetuseta. „Elanike, maaomanike, ettevõtete ja muidugi ajateenijate, reservväelaste ja tegevväelaste perede toetus õppuste läbiviimisel on eluliselt vajalik. Täna oleme meie sellega mõnevõrra eelistatud seisundis, võrreldes paljude liitlastega, kelle jaoks selline laiapindne kaasamine on uudne. Lahingu võidavad sõdurid, sõja võidab rahvas,“ ütles kindralmajor Sirel. 

Juba 20. korda toimunud õppuse Kevadtorm seekordseks põhiliseks eesmärgiks oli harjutada Eesti diviisi ja liitlaste koostöös kaitsvate operatsioonide planeerimist ning elluviimist konventsionaalse sõja tingimustes. Paralleelselt tõhustati Eesti ja liitlasriikide üksuste vahelist koostööd, kaasates ka teised väeliigid ning väejuhatused. Lisaks pöörati erilist tähelepanu liitlasvägede kiirele ja suuremahulisele siirmisele Eestisse Ühendkuningriigi 4. brigaadi ja seda täiendava Prantsuse üksuse näol, samuti liitlasüksuste vastuvõtmisele ning integreerimisele Eesti diviisi koosseisu, koos viivitamatu lahinguvalmiduse saavutamisega. 

„Õppusega võib rahule jääda, aga selleks õppus ongi, et tuua esile arenguvõimalusi. Sel aastal rakendasime Ukraina õppetunde ja seda nii hukukindluse kui ka mehitamata vahendite kasutamisel ning nendega võitlemisel,“ ütles õppuse Kevadtorm 2026 juht kolonel Aron Kalmus „Kaasasime kaitsetööstusettevõtted otse põllule, et nende lahendused saaksid vahetu tagasiside meie võitlejatelt. Kevadtormi õppelahingud liikusid meie vägede ja liitlastega ka Läti territooriumile. Pidev areng ja uuenduste rakendamine annab parima eelduse Eesti riigi ja liitlaste kaitseks.“

Ajavahemikul 4. maist kuni tänaseni toimunud õppus Kevadtorm 2026 algas diviisi juhtimispunktiõppusega, millele järgnes üksuste formeerimine ning reservväelastele mõeldud sõjaliste ja erialaste oskuste värskendamine ning väljaõppe ühtlustamine õppuse teisel nädalal. Õppuse haripunktiks oli 18. kuni 22. maini toimunud õppelahingud ja manöövrid maastikul nii Eestimaa pinnal kui ka esmakordselt Kirde-Lätis. Sellele järgnesid Eesti ja liitlasriikide üksuste lahinglaskeharjutused kaitseväe keskpolügoonil ajavahemikus 23. mai kuni 1. juuni.

Õppust Kevadtorm 2026 planeeris ja juhtis Eesti diviisi staap ning õppusest võtsid osa nii maa-, õhu- kui mereväe üksused, sealhulgas 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus, õhuvägi, merevägi kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Liitlas- ja partnerriikidest osalesid õppusel Ameerika Ühendriikide, Itaalia, Kanada, Leedu, Läti, Madalmaade, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriigi relvajõudude esindajad.

Kevadtorm 2026 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ning tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlas- ja partnerriikide sõdurid. Esimene õppus Kevadtorm korraldati 2003. aastal ning tegu on järjekorras 20. Kevadtormi nime kandva õppusega. Aastatel 2015, 2018, 2022 ja 2025 toimus õppuse Kevadtorm asemel õppus Siil.