Kas suverehvide panekuks on juba õige aeg?

1. märtsist võib talverehvid vahetada suverehvide vastu, kuid naastrehve on lubatud kasutada kuni 31. märtsini. Talviste tee- ja ilmastikuolude korral võib naastrehve kasutada ka kuni 30. aprillini.

Amserv Tartu järelteeninduse juhi Karl-Oliver Kakko sõnul ei tähenda kevadine päikesepaiste automaatselt seda, et suverehvide aeg on juba käes. „Eestis võib ilm märtsis ja isegi aprilli alguses olla väga muutlik. Päeval võib temperatuur olla kevadine, kuid öösiti võib esineda miinuskraade ja seetõttu võivad teed olla hommikuti libedad,“ selgitab ta.

Kakko sõnul võiks rehvivahetuse ajastamisel lähtuda eelkõige temperatuurist ja teeoludest. „Heaks reegliks on see, et kui ööpäevane temperatuur püsib stabiilselt üle +5 kraadi ning teedel ei ole enam lume- ega jääohtu, on õige aeg suverehvid alla panna,“ ütleb ta.

Liiga varajane rehvivahetus võib aga tuua kaasa ohtlikke olukordi. Kui teed on külmad või libedad, ei pruugi suverehvid pakkuda piisavat pidamist ning pidurdusteekond võib pikeneda.

Samas ei ole mõistlik talverehvidega kevadel ka liiga kaua sõita. Talverehv on loodud töötama madalatel temperatuuridel ning soojal ajal muutub selle kummisegu liiga pehmeks. „See tähendab, et pidurdusteekond pikeneb kuival ja soojal asfaldil, rehv kulub kiiremini ning kütusekulu võib suureneda. Samuti muutub auto juhitavus ebastabiilsemaks,“ selgitab Kakko ning lisab, et nii ohutuse kui ka kulude mõttes mõistlik kasutada alati hooajale vastavaid rehve.

Kevadel tasub üle vaadata ka auto üldine seisukord

Rehvivahetus on väga oluline nii turvalisuse, kui ka auto üldise töökorra vaatepunktist. „Üle tuleks kontrollida rehvimustri sügavus, võimalikud praod ning ebaühtlane kulumine,“ ütleb Kakko. Amserv Tartu järelteeninduse juht toob tähelepanu ka sellele, et sageli unustatakse pärast rehvivahetust kontrollida rehvirõhku või jäetakse rattad tasakaalustamata, mis võib põhjustada vibratsiooni ja rehvide ebaühtlast kulumist.

„Üha rohkematel autodel on ka rehvirõhuandurid ehk TPMS-süsteemid, mis tuleb pärast rehvivahetust õigesti seadistada. Kui seda ei tehta, võivad armatuurlauale jääda veateated,“ lisab Kakko.

Tema sõnul tasub rehvivahetust kasutada ka võimalusena auto tehniline seisukord põhjalikumalt üle vaadata. Talv on auto jaoks kõige raskem periood ning mitmed kulumised või väiksemad probleemid võivad just selle aja jooksul tekkida.

„Rehvivahetuse ajal tasub üle vaadata pidurid, veermiku detailid, rehvirõhud ning rataste tasakaal. Samuti võiks kontrollida klaasipesuvedeliku taset, kojameeste seisukorda ja aku töökorda. Talvised soolad võivad mõjutada ka auto põhja ja piduritorusid,“ ütleb ta.

Kevadel tasub hinnata ka talverehvide seisukorda ja mõelda hoiustamisele

Kevadine rehvivahetus on õige aeg hinnata, kas talverehvid sobivad ka järgmiseks hooajaks. Tähelepanu tuleks pöörata mustrisügavusele, rehvide vanusele ja visuaalsele seisukorrale. Kuigi seadus lubab sõita talverehviga, mille mustrisügavus on vähemalt 3 millimeetrit, soovitatakse turvaliseks talvesõiduks vähemalt 4-5 millimeetrit.

„Lisaks tuleb arvestada rehvide vanusega. Isegi kui muster on alles, hakkab kummisegu aastatega kõvastuma ja rehvi pidamisomadused halvenevad. Üldjuhul võiks rehvi maksimaalne kasutusiga olla umbes kuus kuni kaheksa aastat,“ selgitab Kakko. Kui rehvil on näha pragusid, muhke või ebaühtlast kulumist, tasub uute rehvide ostmine pigem varakult planeerida.

Talverehvide eluiga sõltub ka sellest, kuidas neid suve jooksul hoiustatakse. Rehvid säilivad kõige paremini kuivas, jahedas ja pimedas ruumis. Enne ladustamist on oluline rehvid korralikult puhtaks teha. Velgedel rehve võib hoida üksteise peal virnas, ilma velgedeta rehvid tuleks aga asetada püsti ning neid aeg-ajalt pöörata. „Paljud autojuhid kasutavad tänapäeval ka rehvihotelli teenust. See on mugav lahendus, sest hoiustamistingimused on kontrollitud ning rehvid ei võta kodus ruumi,“ ütleb Kakko.