Käivitusabi rekordtalv: külm pani proovile eri mootoritüübid

Tänavu jaanuaris ja veebruaris oli autoabi poole pöördumisi poole rohkem kui samadel kuudel aasta varem.„Pöördumiste põhjuseid analüüsides näeme, et kõige rohkem tekitas probleeme sõiduki käivitamine. Kui detsembris pöördus aku tõttu abi saamiseks iga kümnes klient, siis jaanuaris moodustasid akuga seotud probleemid juba ligi kolmandiku kõikidest pöördumistest,“ sõnas LHV Kindlustuse tooteosakonna juht Alver Kivirüüt.

Tema sõnul jäid teised pöördumiste põhjused absoluutarvudes võrreldes pehme detsembriga üldjoontes samale tasemele. „On selge, et külm ilm on kõige valusamalt mõjunud just akudele. Tehniliste rikete, rehviprobleemide ja lumme kinni jäämisega seotud pöördumiste arv püsis enam-vähem samal tasemel,“ lisas ta.

Hübriidsõiduk ei lae ennast ise

Statistikast nähtub, et märkimisväärne osa mittekäivitumise juhtumitest on seotud hübriidsõidukitega, selliseid juhtumeid registreeriti talve jooksul hinnanguliselt üle poolesaja.

Paljude hübriidauto omanike seas on levinud eksiarvamus, et hübriidauto laeb ennast sõidu ajal piisavalt ning eraldi 12-voldise aku pärast muretsema ei pea. „Praktika näitab vastupidist, hübriidsõidukite 12 V aku võis talvistes tingimustes tühjeneda üsna kiiresti,“ märkis Kivirüüt. „Eriti juhul, kui tehti lühikesi sõite ning auto seisis mitu päeva õues. Külm ilm, istme- ja klaasisoojendused ning muu lisavarustus koormasid akut märgatavalt ning lühikese sõiduga ei pruukinud see piisavalt taastuda,“ selgitas ta.

Probleemide ennetamiseks soovitas ta talveperioodil aeg-ajalt ette võtta pikemaid sõite. „Kui liiguti peamiselt linnas, kus tuli sageli peatuda ja aeglustada, tasus aeg-ajalt sõita ka maanteel ühtlase kiirusega pikem lõik, et aku jõuaks piisavalt laadida.“

Diiselmootorid said külmaga enim pihta

Pakasega kuulusid riskirühma ka diiselmootoriga sõidukid, mille juhid olid autoabi pöördumistes üleesindatud. Enamasti on probleemid seotud külmkäivituse tõrgete, diislikütuse geelistumise, eelhõõgküünalde rikete või külmunud kütusevoolikutega. Nõrk aku võis samuti osutuda määravaks, kuna diiselmootori käivitamine nõuab külma ilmaga rohkem energiat.

„Diislikütusel on oma eelised, näiteks kuni viimase ajani oli selle hind reeglina madalam. Samas nägime juhtumeid, kus probleemid olid seotud kütuse kvaliteediga või olukorraga, kus paaki oli jäänud sügisel tangitud kütus, mis ei talunud madalamaid temperatuure,“ selgitas Kivirüüt. Ta rõhutas, et diiselmootoriga sõidukite juhtidel tuleks veenduda, et paagis on talveoludesse sobiv kütus ning auto tehniline seisukord korras.

Ekspert märkis, et elektrisõidukite osakaal autoabi väljakutsetes oli möödunud talvel küll veel väike, kuid teatav kasvutrend oli märgatav. Peamised mured on seotud energiasäästurežiimi aktiveerumisega, laadimisportide tõrgetega või olukordadega, kus sõiduk ei lülitunud äärmise külma tõttu parkimisasendist välja.

Kivirüüt märkis, et enamasti taandub kõik siiski hooldusele ja kasutusmustritele, mitte niivõrd kütuseliigile. “Kui aku on vana, hooldused tegemata või sõidetakse peamiselt lühikesi otsi, annab see külmaga kiiremini tunda, sõltumata auto tüübist või margist.“