.png)
Avaliku WiFi riskid: miks see ei ole turvaline
Avalikus WiFis kasutamist võiks seetõttu pigem piirata vähem tundlike tegevustega. | foto: ShutterstockAvalikud WiFi-võrgud on muutunud igapäevaelu osaks. Neid leiab kohvikutest, lennujaamadest, hotellidest ja kaubanduskeskustest. Mugavus on ilmne – interneti saab kiiresti ja ilma mobiilse andmesideta. Samas kaasnevad avalike võrkudega ka turvariskid, mida paljud kasutajad ei teadvusta.
Avalik WiFi ei ole üldjuhul nii turvaline kui kodune või töökohtades kasutatav privaatne võrk. Põhjus on lihtne: samasse võrku võib olla ühendatud palju võõraid seadmeid, mis loob suurema ründe- ja pealtkuulamise riski.
Kuigi enamik veebilehti kasutab tänapäeval turvalist HTTPS-ühendust, ei kaitse see kõigi ohtude eest. Endiselt võivad probleemiks olla võltsitud WiFi-võrgud, pahatahtlikud sisselogimislehed ning halvasti kaitstud rakendused või teenused.
Üks levinumaid riske on võltsitud WiFi-võrgud, mida ründajad võivad luua näiteks kohviku või hotelli nime all. Kasutaja võib kogemata ühenduda vale võrguga ning anda oma andmeliikluse sisuliselt ründaja kontrolli alla.
Teatud olukordades võib esineda ka nn “man-in-the-middle” ründeid, kus pahatahtlik osapool asub kasutaja ja interneti vahel ning proovib andmeid vahendada või suunata kasutaja võltsitud veebilehtedele. Selliseid ründeid on tavakasutajal keeruline märgata.
Eriti ettevaatlik tasub olla tundlike tegevustega. Internetipanka sisselogimine, tööandmete töötlemine või muude konfidentsiaalsete kontode kasutamine võib avalikus WiFis suurendada riski, eriti kui puudub lisakaitse nagu VPN või kaheastmeline autentimine.
Avalikus WiFis kasutamist võiks seetõttu pigem piirata vähem tundlike tegevustega, nagu uudiste lugemine või videote vaatamine. Tundlikumad toimingud on mõistlik teha usaldusväärses võrgus või mobiilse andmeside kaudu.
Turvalisuse suurendamiseks soovitatakse kasutada VPN-teenuseid, mis krüpteerivad internetiliikluse seadme ja serveri vahel. Samuti aitab kaheastmeline autentimine, mis lisab täiendava kaitsekihi isegi siis, kui parool peaks lekkima.
Oluline on ka see, et pärast avaliku WiFi kasutamist tasub seadmes välja lülitada automaatne ühendumine selle võrguga. Vastasel juhul võib seade hiljem sama nimega võrku automaatselt ühendada, isegi kui see on pahatahtlikult loodud.
Kokkuvõttes on avalik WiFi mugav, kuid mitte täielikult riskivaba keskkond. Mida tundlikum on tegevus, seda rohkem tasub kaaluda, kas see on sellises võrgus üldse vajalik teha.
