Astronoomid lahendavad Van Goghi kuulsa maali 137 aasta vanust mõistatust
| foto: By Cathrotterdam - Own work, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=58445734Vincent van Goghi 1889. aastal valminud „Tähistaevas” on üks maailma tuntumaid maale. Pole aga teada, kas sellel kujutatud keeriste ja säravate tähtedega öötaevas sündis kunstniku kujutlusvõimes või jäädvustas ta midagi, mida oma silmaga nägi. Lõuna-Korea teadlased väidavad nüüd, et on leidnud vastuse – ja isegi kuupäeva, mil sellist taevast võis näha.
Ajakirjas Scientific Reports 22. oktoobril avaldatud uurimuse kohaselt kujutab maal tõenäoliselt 1889. aasta 22. juuli koidueelset taevast Prantsusmaal Saint-Rémy-de-Provence'is. Van Gogh viibis tollal sealses vaimuhaiglas ning maali peetakse haiglatoa aknast avanenud vaate kunstiliseks tõlgenduseks.
Elijah Jeong-hyun Kimi juhitud uurimisrühm kasutas ajalooliste taevaseisude arvutamiseks astronoomiatarkvara ning võrdles tulemusi maalil kujutatud taevakehade paiknemisega. Selgus, et 22. juuli varahommikul moodustasid kahanev kuusirp, Veenus ja Sõnni tähtkujus asuv Hüaadide täheparv paigutuse, mis sarnaneb märkimisväärselt maalil nähtavaga.
Teadlased ei piirdunud üksnes tähtede võrdlemisega. Nad uurisid ka maastiku kuju, Van Goghi varasemaid joonistusi, ajaloolisi ilmaandmeid ning kunstniku kirju. Ilmateated osutavad, et juulikuu taevas võis olla vaatluseks piisavalt selge. Kunstniku kirjades leiduvad viited tsikaadidele sobivad samuti pigem kuuma juulikuise ilmaga.
Seni on kunstiajaloolased paigutanud „Tähistaeva” valmimise 1889. aasta juunisse. Selle üheks olulisemaks tõendiks on Van Goghi kiri vennale Theole, milles ta mainib uut tähistaevast kujutavat maali. Juunikuise dateeringuga on aga astronoomiline probleem: Kuu oleks pidanud olema märksa suurem kui maalil kujutatud kitsas sirp.
Uurijate hinnangul võis Van Gogh alustada maali juunis, kuid täiendada seda juulis nähtud taevapildi põhjal. Samuti pole välistatud, et kunstnik ühendas mitme öö vaatlused üheks kompositsiooniks.
Kõik teadlased pole siiski uue tõlgendusega nõus. Astronoom Donald Olson kahtleb uurijate kasutatud vaatevälja täpsuses ning Van Goghi muuseum peab endiselt usutavamaks juunikuist dateeringut. Seega pole 22. juuli veel lõplikult tõestatud.
