Küberkurjategijad kasutavad üha enam tehisintellekti

Alles eelmisel nädalal teatasid OpenAI ja Anthropic, et nende tehisintellekti agendid pääsesid testimise käigus internetti ning murdsid sisse teiste ettevõtete süsteemidesse. Kuigi klientide andmeid ei lekkinud, tõstatas juhtum taas küsimusi küberturvalisuse kohta.

Virginia Commonwealthi ülikooli professori Chris Whyte'i sõnul on tehisintellekt muutunud kättesaadavamaks, odavamaks ja tõhusamaks, mistõttu kasutavad kurjategijad seda üha sagedamini pettuste toimepanekuks.

Süvavõltsingud ehk deepfake'id

Deepfake-tehnoloogia abil saab luua võltsitud nägusid, hääli, videoid ja pilte, mis näivad ehtsad, kuid kujutavad sündmusi, mida tegelikult pole kunagi toimunud. Gallupi uuringu järgi ütles umbes 12% USA pettuseohvritest, et neid peteti tehisintellekti või deepfake'i abil.

Chris Whyte'i sõnul saab osa süvavõltsinguid kasutada isegi Teamsi ja Zoomi videokõnedes.

Kuigi näofiltrid on muutunud väga realistlikuks, võivad need hakata tõrkuma, kui inimene pöörab pead või tal palutakse püsti tõusta ja end kaamera ees ringi keerata. Seetõttu soovitab Whyte kahtluse korral paluda vestluspartneril liikuda.

Tema sõnul on filtril keeruline säilitada täiuslikku illusiooni kõigi liigutuste ajal.

FBI hoiatab, et petturid kasutavad üha sagedamini ka kuulsuste, ettevõtete juhtide ja teiste usaldusväärsete inimeste deepfake'e, et meelitada inimesi investeerima või raha üle kandma. Eelmisel aastal kaotasid inimesed tehisintellektiga seotud investeerimispettuste tõttu üle 632 miljoni USA dollari (umbes 538 miljonit eurot).

Kui videos või kõnes palutakse saata raha või anda ligipääs mõnele kontole, soovitavad eksperdid kontrollida palve ehtsust mõne teise, usaldusväärse suhtluskanali kaudu.

Hääle kloonimine

Tehisintellekti abil saab matkida ka inimese häält. Lääne-Virginia ülikooli turundusprofessori ja digitaalse heaolu uurija Laurel Cooki sõnul kasutatakse seda sageli nn hädaolukorra pettustes, kus kurjategija esineb pereliikme või sõbrana ja väidab, et vajab kiiresti raha.

FBI andmetel kaotasid inimesed selliste pettuste tõttu eelmisel aastal üle viie miljoni USA dollari (umbes 4,3 miljonit eurot).

Cooki sõnul ei suuda inimesed alati tehisintellekti loodud häält ära tunda, sest tehnoloogia areneb kiiremini kui meie võime võltsinguid märgata. Seetõttu soovitab ta lähedastega kokku leppida näiteks salakoodis või turvasõnas, mille abil saab inimese isikut kontrollida.

Chris Whyte'i sõnul piisab vaid mõnesekundilisest helisalvestisest, et tehisintellekt looks kuni 85% ulatuses originaaliga sarnase hääle. Samas suudavad inimesed automaatselt loodud häält õigesti ära tunda vaid umbes 60% juhtudest.

Organisatsiooni Witness juht Sam Gregory soovitab kahtluse korral kõne lõpetada ning helistada inimesele või asutusele tagasi ametlikul telefoninumbril.

Paroolid

Ekspertide sõnul ei murra tehisintellekt paroole ise lahti, kuid muudab nende äraarvamise märksa tõhusamaks.

Buffalo ülikooli tehisintellekti ja andmeteaduse instituudi direktor Siwei Lyu selgitab, et tehisintellekt oskab analüüsida lekkinud paroole ja leida neist korduvaid mustreid. Samuti võib see kasutada inimese kohta internetis leiduvat teavet, et pakkuda välja tõenäolisemaid paroole.

Enda kaitsmiseks soovitavad eksperdid kasutada mitmeastmelist autentimist, vähemalt 12 märgist koosnevaid paroole, paroolihaldureid ning võimaluse korral paroolivõtmeid ehk passkey'sid.

Chris Whyte'i hinnangul ei ole parim lahendus nõuda paroolilt kindlat arvu suuri ja väikseid tähti, numbreid ning erimärke, sest see annab ründajatele ette teada, millist ülesehitust oodata. Turvalisem võib olla pikk ja meeldejääv fraas, näiteks rida luuletusest.

Tema sõnul ei pea tugevat parooli regulaarselt vahetama, kui puuduvad viited sellele, et konto oleks kompromiteeritud.

Võltsitud kinnitused ja kuulsuste nimel tehtud pettused

Petturid kasutavad ka võltsitud autentimislehti. Näiteks võivad nad luua CAPTCHA kontrolli meenutava akna, mis ei palu valida pilte või märkida linnukest, vaid käsib sisestada käske, laadida alla tarkvara või muuta arvuti turvaseadeid.

Siwei Lyu sõnul üritavad kurjategijad samuti veenda kasutajaid andma pahatahtlikele rakendustele ligipääsu e-postile, kontaktidele, failidele või muudele andmetele.

Ta soovitab regulaarselt kontrollida, millistel rakendustel on ligipääs Google'i, Microsofti ja sotsiaalmeediakontodele, ning eemaldada õigused rakendustelt, mida enam ei kasutata.

Kuigi internetis leidub programme, mis lubavad tehisintellekti loodud sisu tuvastada, rõhutavad eksperdid, et need ei ole eksimatud.

Nende sõnul on kõige tõhusam kaitse olla tähelepanelik, kontrollida enne tegutsemist saadud palveid ning mõelda hoolikalt läbi, millist isiklikku teavet internetis jagatakse.

Loe ka:   OpenAI hoiatus: tehisintellekt võib leida viise, kuidas talle seatud piiridest mööduda

Euroopa Liidus jõustusid uued AI-reeglid: tehisintellekti loodud sisu tuleb nüüd märgistada