Digikoristuse käigus kustutati andmemaht, mis vastab 60 miljonile digifotole

Telia digikoristuspäeva veebilehel pani end sel korral kirja enam kui tuhat eraisikut ning kümneid ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, kellel kõigil oli ühine eesmärk: anda panus oma digielu korrastamisse, et seeläbi digitaalset jalajälge vähendada.

Digikoristusele registreerunud osalejad andsid märku plaanist kustutada oma seadmetest ja pilvekeskkondadest ligemale 300 000 gigabaidi (GB) ehk ca 300 terabaidi (TB) ulatuses erinevaid andmeid: faile, fotosid, videoid jne. Kui arvestada, et ühe nutitelefoniga tehtud foto keskmine suurus on 5 megabaiti (MB), vastab digikoristuspäevale registreerunud osalejate koristusmaht umbes 60 miljonile digifotole.
Lisaks saab digikoristuse käigus kustutatud andmete kogumahtu ja selle keskkonnamõju mõõta ka teisiti. Veebilehel digikoristuspaev.telia.ee asuv kalkulaator arvutas kokku, et digikoristusel osalejate panuse tulemusel säästeti ligikaudu 200 000 kilogrammi süsinikdioksiidi, mis tekiks ca 40 000 km autosõidu teekonna läbimisel.
Kõigele eelnevale lisaks plaanisid digikoristuspäevale registreerunud inimesed ja asutused tagastada üle 3200 vana seadme, mis olid kasutuna seisma jäänud nii kodudesse kui kontoritesse. Telia esindustesse tagastati digikoristuse raames ainuüksi jaanuari paari esimese nädala jooksul sadu vanu seadmeid.

Telia keskkonnavaldkonna juhi Raina Jürgensi sõnul kinnitavad digikoristuspäeva tulemused taaskord, et digihügieen on eestlaste jaoks oluline teema.

„Kui alustasime oma digikoristuspäeva aktsiooniga 2019. aastal, oli see Eestis midagi täiesti uut ja harjumatut ning selle olemust ja olulisust tuli päris palju selgitada ja põhjendada. 2026. aastal oleme aga jõudnud olukorda, kus paljud asutused, koolid, ettevõtted ja eraisikud teevad täiesti omal algatusel erinevaid digikoristusaktsioone, mis näitab, et digihügieenist on saanud osa meie igapäevaelust. Kasutuna seisvate andmete kustutamine ei aita mitte ainult seadmeid kiiremaks ja turvalisemaks muuta, vaid vähendab ka digiprügi mõju keskkonnale, kuna iga talletatud andmebitt kulutab energiataristut ja nõuab jahutust,“ märkis Jürgens.

Telia keskkonnaeksperdi sõnul on iga-aastane kasv nii digikoristajate hulgas kui tagastatud seadmete numbrites selge märk sellest, et eestlaste teadlikkus digiprügi mõjust kasvab.

„Eriti teeb meile heameelt, et digikoristusest võtab osa nii suur hulk koole ja lasteaedu. Ainuüksi meie hea partneri Rohelise kooli kampaanias osales sel aastal üle 8000 inimese,“ lisas Jürgens.

Rohelise kooli võrgustik korraldas jaanuari viimasel nädalal juba kuuendat korda oma digikoristuskampaania, mis on kasvanud Eesti haridusasutuste seas traditsiooniks.

Sel aastal liitus nende kampaaniaga 169 asutust: 83 lasteaeda, 74 kooli, 5 huvikooli, 4 kutsekooli ja 3 muud asutust. Pärast kampaaniat laekus tagasiside 142 asutuselt, millest selgus, et digikoristuses osales vähemalt 8154 inimest – õpetajaid, õpilasi, lasteaedade meeskondi ja peresid üle Eesti. Rohelise kooli programm aitab lapsi ja noori suunata mõistma, et korrastatud digikeskkond vähendab nii infomüra kui küberriske ning pakub võimalust õppida teadlikku digikäitumist juba varakult.

Telia tänab kõiki, kes 2026. aasta digikoristuspäeval kaasa lõid ning aitasid ühiselt muuta digimaailma turvalisemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Järgmine Telia digikoristuspäev toimub 29. jaanuaril 2027.

 Selleks, et digikoristuse vajadus ei tekiks kunagi ootamatult, soovitab Telia luua endale regulaarne digikoristuse harjumus. Huvi korral saavad kõik inimesed ja ettevõtted kokku arvutada enda digikoristuse mõju digikoristuspäeva veebilehel, kus saab selleks kasutada ka spetsiaalset kalkulaatorit.