Ilusad ilmad kutsuvad kodusest köögist õue ja aeda grillima. Enamik meist teeb aga grill-liha ja vorstikeste ettevalmistamisel vigu - kodus.ee toob ära levinumad vead.
1.
Eesti seadused näevad ette, et eramaja omanikul peab olema professionaalse korstnapühkimise akt ette näidata iga viie aasta tagant. Seega kui kõrgele ronimine pole probleem ja on võtta korralikud töövahendid, võiks ju vahepeal ise selle töö ära teha.
Paljudes elumajades on siseseinad krohvitud. Krohviliike on mitu, aga kõigi puhul võib tekkida tõsine probleem: krohvikiht võib mõraneda, seinast lahti lüüa, halvemal juhul tükati allagi kukkuda. Kas seda saab parandada või tuleb krohv asendada?
Väetamist peetakse sageli millekski mürgiseks, mahe-kasvatusele vastandlikuks, ning seda püütakse kõigest hingest vältida. Paraku on enamik köögivilju väga toitainenõudlikud ning kasutavad mullas olevad varud ära juba esimeste kasvukuude jooksul.
Koduste elektriohtude märkamiseks ei pea olema spetsialist. Enamiku ohuolukordade likvideerimine on jõukohane ka elektriku hariduseta inimesele. Järgmised 9 levinuimat viga on hea alguspunkt oma kodu ohutumaks muutmisel.
1.
Kipsplaadi paigaldamine on lihtne, kuid tuleb valida õige plaat ja kinnituslahendus.
Ehitusettevõtte OÜ Radelmark juhatuse liikme Raul Ventseli sõnul on kipsplaat sisetöödel üldlevinud materjaliks, millele väga palju alternatiive pole.
Pesuruumide põrandad ja seinad on enamasti kaetud keraamiliste või looduskivist plaatidega. Plaadid peavad ajahambale küll hästi vastu, kuid tasub teada, et nende puhastamiseks on omad võtted.