Me järgime paljusid ilurutiine sageli seetõttu, et oleme alati nii teinud, ent mõned väärad harjumused võivad mõjuda vastupidi ootustele ja teha kokkuvõttes hoopis halba.
1.
Peanahk kiheleb ja sügeleb, nii et kogu aeg tahaks kratsida, ja must kampsun on valgeid helbeid täis. Mida teha?
Peanaha ketendus on üsna sage häda nii meestel kui ka naistel – valged helbed õlgadel ja seljal on tõeline nuhtlus.
Kui välismaised toidublogid kihavad soovitustest süüa tšiiaseemneid või assaimarju, võivad eestlased pöörata rõõmsalt pilgu oma toidulauale, kust leiab võrdväärsed või veel paremadki supertoidud – seemned.
Et kivist korstnapits vihma ja lume käes ei laguneks, on vajalik korstnamüts, mis ühtlasi parandab ka korstna tõmmet. Uutel korstnatel võib mütsi olla ka komplektis, kuid vanematele saab selle tellida plekksepalt.
Terviseteadlikud kinnitavad, et pole kasulikumat asja kui nisuoras. Samad allikad teatavad, et nisu on nagu suhkurgi valge surm ja seda ei peaks sööma mitte mingil kujul. Kus on tõde?
* Nisutoodete söömise tagajärjel koguneb rasv vöökohale.
Septembri lõpupoole on paras aeg istutada koduaeda mõni toompihlakaliik iluks ning saskatoonisort viljadega maiustamiseks.
Roosõieliste sugukonda kuuluvas toompihlaka (Amelanchier) perekonnas on suvehalja põõsana või põõsaspuuna kasvavaid liike ja hübri
Põhjamaise karmi talvega käivad kokku soe aluspesu, mitmekihiline rõivastus, aurav hingeõhk… ning rammus toit ja vähene liikumine. Ega lisakilodki siis kaugel ole.
Kõik toitumisnõustajad ja terviseteadlikud on ühel meelel, et pole kasulikumat asja kui nisuoras.
Samal ajal on nisutooted pandud põlu alla, kui ebatervislikud, paksuks tegevad, seedehäireid põhjustavad ja vaimseid võimeid nõrgestavad.
Aiandushooaeg möödub köögis muretult, kui aias, terrassil või rõdul kasvab ka kartulit.
Harilik kartul (Solanum tuberosum) on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmäestikust Peruu ja Tšiili aladelt.