Kõiki pühadetoite võib maitsta, kui pead kinni mõnest tervislikust harjumusest.
Pikad pühad ja sellele eelnev pidulike sündmuste jada võib nii mõnelegi meist lõppeda õige mitme lisakiloga.
Anna taimele nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik!
Sageli küsime endalt, kas õigem on kasutada looduslikku või keemiliselt toodetud väetist. Kindlat vastust tegelikult polegi.
Kuna liikumine kiirendab ja parandab vereringet, siis on selge, et liikudes jõuab ajju rohkem hapnikku.
Liikumine põhjustab ka muutusi aju neurotransmitterite kvaliteedis.
Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole loomsed toiduained sugugi ainsad head valguallikad. Kui suhkrud ja õlid välja arvata, sisaldavad kõik taimsed toiduained valke.
Kevade saabudes soovitab näitleja Karl Robert Saaremäe muuta toidukorrad köögiviljarohkemaks ning küüslaugu ja särtsakate vürtsidega viimastele ringlevatele pisikutele tuul alla teha.
Retsepti autori sõnul on tegemist mõnusalt särtsaka ja maitseka kõhut
Pikka aega on meie söömiskultuuris olnud tähtsal kohal sellised hapendatud piimatooted nagu hapupiim ja viil. Juustud, kohupiim, kodujuust ja jogurtid ning nendest tehtud road on aastakümneid meie menüüsse kuulunud.
Kõik, mis teeb head südamele, on kasulik ka ajule.
Kas lahendad ristsõnu, et treenida oma mälu? See on hea, kuid oma mälu heaks võib teha palju enam.
Kõigepealt tuleb teada kolme tähtsat arvu, sest hea füüsiline vorm on ka aju tervise alus.
Paljud rahvastiku-uuringud on näidanud, et need, kes söövad suures koguses kaunvilju (näiteks ube, rohelisi herneid, kikerherneid ja läätsi), kalduvad olema väiksema kehakaaluga.
Kuidas oma järglast jälgida, hoida ja juhendada nii, et tal sellest toitumishäiret ei tekiks?
Tänapäeval on laste ja teismeliste ülekaalulisuse probleem ja see on üsna suur: Põhjuseks näib olevat see, et söömise teema on nii tähtsaks tõstetud ja vahel i