Roosid on klassikalised lõhnataimed. Võrratu aroomibuketiga on eeskätt looduslikud liigid, vanad ajaloolised pargiroosid ja teehübriidid.
Roosi lõhn ei lendu mitte õie südamikust, vaid kroonlehtede servas olevatest imepisikestest näärmetest.
Suureviljalise ja hariliku kõrvitsa sorte ning mitmekesiseid suvikõrvitsaid – kabatšokke, kokoselle, patissone jt – viljeldakse Eestimaa koduaedades üha enam.
Ladina-Ameerikas on kõrvits (Cucurbita) kasvanud metsikult üle 5000 aasta.
Kes ei armastaks maitsvaid puuvilju? Mida ja kuidas oma koduaias kasvatada? Peale traditsiooniliste õunte võiks proovida ka pirni- ja ploomipuid.
Kauplusest puuvilju ostes valime neid muidugi välimuse järgi.
Igihaljaste hekitaimede valik on õigupoolest üsna kasin.
Üldjoontes sobivad kõik elupuud Thuja occidentalis hekiks, vahe on hinnas, sest kaunimad sordid on kallimad.
Pärast jaanipäeva ja juuli alguses on aias nagu puhkus. Seda viga hakkab parandama juuli alguses aedfloks. Mida aeg edasi, seda enam tuleb juurde uusi värve.
Aedfloksi teine nimi on leeklill.
Aedsalatil on rohkelt teisendeid ja tohutult sorte, millest saab kujundada peenrale suvi läbi usinalt töötava salativabriku.
Aedsalati (Lactuca sativa) mahedamaitselised lehed on suvesalatites hea taust mõrkjaskibedale rukolale ning kõigele muule, mida
On terve hulk põhjusi, miks magnoolia ei taha õitseda. Uurime neid lähemalt.
Igaüks, kes juhtub varakevadel nägema tuhandete õitega kaetud suurt magnooliat (Magnolia), tahab seda omale aeda.