Rikkalikult õitsevad nõtkete väätidega elulõngad pakuvad aias kasutamiseks tänuväärselt palju võimalusi.
Enamasti kasvatatakse elulõngu seina ääres. Armastatuimad on seal suureõielised sordid. Seina äärde pannakse taimele toeks sageli võrestik.
Kevadiste sibullillede hiilgeaeg hakkab mööda saama ning silmailu jätkumiseks saab neist jäävate tühimike täitmiseks kasvatada taimi, kes rõõmustavad meid oma iluga külmadeni.
Külmaõrnad sibullilled Eesti oludes avamaal ei talvitu. Enne öökülmi kaeva nad mullast välja ja hoia kevadeni siseruumis.
Daalia. Kaeva välja kohe, kui esimene öökülm on rikkunud võsud.
Ajatamine ehk sibullillede varem õitsema sundimine pole keeruline ega nõua erilisi tingimusi.
Ajatada võib tulpe, nartsisse, kobarhüatsinte ja krookuseid, eriti hästi sobib selleks aga hüatsint.
Taimede vabamatesse mustritesse istutamine järgib nende arengukäiku pikema aja jooksul ning loob aastaaegade rütmi, värvivaheldust ja põnevaid vaateid.
Kui lasta taimedel omasoodu kasvada, siis hakkavad aja jooksul ühed neist domineerima ja teised hääb
Oleme harjunud mõtlema sügisest kui üleminekuperioodist suvelt talvele. Linnud rändavad lõunasse, puud langetavad lehti ja õieilu jääb üha vähemaks, kuni öökülmad viivad viimasedki värvid.
Mai esimesel poolel võib osa üheaastaseid liike otse kasvukohale külvata.
Nende õhulised puhmikud sobivad suurema laiguna suvelillede vahele tasakaaluks värvilistele õitele, samuti on suvekõrrelistega hea täita sibullilledest jäävaid tühimikke püsilill