Meid, eestlasi, võib nimetada õunarahvaks. Vähe on aedu, kus ei kasvaks vähemalt üht õunapuud.
Õun on meile juba ajalooliselt kõige omasem ja levinum puuvili, aed-õunapuu kohalolekut on mõõdetud umbes 800 aastaga.
Lisaks igihaljastele okaspuudele saab talviselt tühja aeda tuua värve ja põnevat vaatamist teistegi taimedega.
Talvise aia ilu eest hoolitsevad teadagi okaspuud, ülivarakevadised õitsejad (näsiniin, nõiapuu, Kõmri lodjapuu) ja püsikud, kes koos lume sul
Ilusa püramiidja kasvukuju ja läikivate lehtedega ning magusaid vilju kasvatav pirnipuu on aias ühtlasi ka ilupuu eest.
Kes pole pirni tükk aega saanud, sellele tunduvad esimesed suutäied imeliselt head.
Paljusid kortermaju ümbritsevad suured puud, mis küll võivad elanikele meeldida, ent kui puu pole piisavalt terve või on majale ohtlikult lähedal, kujutab see endast suurt ohtu.
"Iseäranis suurte tormidega võib taoline puu murduda - kannatada võib saada
Varasematel aegadel on viljapuude ja marjapõõsaste istikuid müüdud ikka paljasjuursena, nõuistikud on suurmoeks saanud alles viimasel aastakümnel. Kumb siis valida, kas paljasjuurnebvõi potitaim?
Soovides katsetada ja varudes kannatust, saad ise seemnetest kasvatada kultuurõunapuud, kui oskad teatud omaduste alusel välja valida õiged noortaimed.
Õunapuuviljades valminud seemned tuleb valida aiast, kus kasvab lähestikku mitmeid õunapuusorte.
Haiguste levikut aitab tõhusalt pidurdada see, kui pritsida puid pungade paisumise ajal, mil mahlad hakkavad liikuma.
Õunapuul on siis pungad hõbedased ning pirnipuul ja ploomil kirjud. See on umbes nädal enne pungade avanemist.