Pärast sooja ja lumeta talve on põnev oodata-vaadata, kuidas sel erilisel kevadel puud-põõsad-püsikud käituvad, kuidas taimed peenramaal ja triiphoones hakkama saavad.
Küllap on pühendunumatel rohenäppudel eelseisvateks kuudeks tööplaanid koostatud, uue
Tomat on meie toidulaual üks enam kasutatud köögivilju. Eriti suur on tarbimine suvel, kui saame korjata oma koduaiast hea aroomi ja maitsega küpseid vilju.
Tomati kasvatamiseks oma aias on mitmeid võimalusi. Suurema saagi saame kasvuhoonest.
Köögiviljataimi ei kimbuta viljastumis- ja kasvuhäired, kui neid on vajaduspõhiselt väetatud ning oskuslikult hooldatud, laskmata neil üle kasvada.
Kuidas oleks mõistlik tarbeaeda väetada? Tasub seda teha kolm korda aastas?
Krõmps ja särtsakas redis kasvab kiirelt ja ahvatleb maiustama.
Redis on üks esimesi juurvilju, mida varakult külvates saab tarvitama hakata. Redise enamasti punast juurepalli süüakse meil peamiselt toorelt ning nii on ta ka kõige kasulikum.
Kevade algust kuulutavad lumes õitsemist alustavad lumikellukesed, krookused, lumekupud ja lumeroosid. Aga kevade esimesed õied võivad avaneda ka toas!
Hooajalilledest torkavad rõõmsate värvilaikudena silma priimulad.
Kuidas rajada 2–5 m kõrguste okaspuudega hekki nii, et see edukalt kasvama läheb?
Koduaias ringi jalutades tekib tihti soov, et kusagil võiks olla hekk – kas tuulevarjuks, tolmutõkkeks või naabrite pilkude varjamiseks.
Kui suvelillede istutamisest on möödas kolm-neli nädalat, võib hakata neid väetama.
Nii peenras kui anumates kasvavad suvelilled tahavad hästi ja mitmekesiselt süüa, muidu ei jaksa nad pidevalt ja kaua õitseda. Petuuniad, begooniad, fuksiad, lemmalts
Kitsaste lehtedega toataimed lasevad silmal nautida joonte ilu ja toovad oma ülespoole sihtivate lehtede või igas suunas turritavate tuttvõradega ruumi liikuvust ja energiat.
Kitsaste või mõõkjate lehtedega taimede särtsakas olemus tuleb hästi esile sii