Kes meist ei tahaks suvel värskeid mahlaseid ja magusaid herneid suhu pista? Tänapäeval on aedherneste valik väga suur. Mitte kõik herned pole loodud söömiseks.
Jaanipäevast esimeste öökülmadeni õitsvad, viljaka mullaga päikeselist kasvukohta armastavad lillherned on tänuväärsed taimed: nad ei karda tuult ega vihma.
Iluaianduses levinud ja rahva keeli tuntud lillhernes on seaherne Lathyrus perekonna ja liblikõi
Kes ei igatseks astuda päikeselisele verandale, et nautida päevatõusu või loojangut! Soe suvetuul hellitab nahka, liblikad lendlevad, taimed lõhnavad ja kõike seda saadab lindude ja tsikaadide ühendkoor.
Roosid on klassikalised lõhnataimed. Võrratu aroomibuketiga on eeskätt looduslikud liigid, vanad ajaloolised pargiroosid ja teehübriidid.
Roosi lõhn ei lendu mitte õie südamikust, vaid kroonlehtede servas olevatest imepisikestest näärmetest.
Aeda tasub korrastada nii palju, kui vaja. Samas aga piisavalt vähe, et jääks võimalus näha taimede põnevaid seemnekupraid, jätta lindudele süüa ja putukatele mõned talvitumiskohad.
Liiliad on võlunud inimesi tuhandeid aastaid. Algselt kasvatati neid söödavate sibulate tõttu toidutaimena, samuti kasutati ravimite ning kosmeetikumide tootmisel. Peagi hakkasid nad aga levima dekoratiivtaimena.
Kaunis veekogu vajab ka taimi – nii vette kui ka kaldale.
Ujulehelised taimed (veesisesed kuni 1 m sügavuse veekogu põhja kinnituvad taimed)
Tume särjesilm Ranunculus aquatilis.
Orhideede lõhnamaailm ulatub koirohust ja värskest nartsissist kuni vanaproua pealetükkiva parfüümini.
Ilmselt ei leia me kodu, kus poleks õitsenud või kasvanud orhidee. Huvi nende müstiliste taimede vastu on muutunud suisa meeletuks.