Toome välja kõige enam silma hakanud aiatrendid lõppeval aastal.
* Liiga klanitud aiad pole enam moes. Ärksamad inimesed ei püga enam igalt poolt muru ja lasevad mõnel metsikumal aiasopil rahus sellisena ollagi.
Vajalikud tööd erinevatel aastaaegadel, et õunapuu püsiks hea tervise juures ja kasvataks ilusaid õunu.
KEVAD
Lõikama võid hakata siis, kui päeval on juba väikesed plusskraadid ja öösel pole külma rohkem kui −10 °C.
„Lillekasti talveks tühjendades leidsin sealt kasvamas väikese kastanipuu. See võib olla eelmisel talvel oravate peidetud talvevarust kasvama läinud. Mis ma puukesega peale hakkan? Kas selle võib veel talve hakul maha istutada?
Vähesed õnnelikud saavad endale lubada suurt peenramaad. See tunne, kui saad võtta esimese suutäie oma käega oma koduaia köögiviljast, kaalub üles kogu vaeva ja tehtud kulutused.
Kuidas küll saada metsane krunt aiaks? Eriti veel põhjamaa karmis looduses. Tuleb osata luua taimedele soodsad kasvutingimused.
Püsiktaimede liigi- ja sordivalikurikkust on üha rohkem näha nii eraaedades kui ka ühiskondlikel rohealadel.
Kui kaevad sügisel aiamaa läbi, jõuab orgaaniline materjal kiiremini ringlusse, vähemaks jääb haigusi, kahjureid ja umbrohtu ning talvekülm saab parandada mulla struktuuri.
Mullaharimine loob soodsad kasvutingimused kultuurtaimedele.
Aias kogu aeg kasvanud „tavalise” rohe- või piparmündi kõrval tasub tutvust teha teistegi müntidega ning proovida üllatava aroomi ja maitsega uusi sorte.
Mõned aastad tagasi väikesest ladvapistikust alguse saanud rohemünt ’Marokko’ laiutab praegu aias s
Arglikult tärkav kevad annab koduaednikule rallistardi, mille finiš on küll alles sügisesel jüripäeval, aga kui kevadel virk olla, saab juba suvel koduaiast ka rõõmu tunda.
Haabersti K-rauta aiaosakonna juhataja Viive Tambek annab nõuandeid, mis tagavad