.png)

Paprika on tšilli suureviljaline ja mahedamaitseline õde. Hariliku paprika Capsicum annuum kollased ja punased viljad on isuäratavad nii toorelt kui küpsetatult. Tema veidi eksootilise olekuga vilja k...

Augusti teist poolt peetakse meie kliimas kõige paremaks ajaks, mil pojenge koduaias paljundada....

Hallituse tekkimine kodus on enamasti seotud liigse niiskuse, ebapiisava õhuvahetuse ja külmade pindade koosmõjuga. Tegemist on mikroskoopiliste seentega, mille eosed on alati õhus olemas, kuid proble...

Arutelu: Elektriauto hüppega otse ummikusse? Koht: Paide Vallimägi, Arvamusfestival, ala „Kasvav Eesti“ (27) Aeg: 8. august kell 12.30–14.00 Korraldaja: Ignitis Eesti Vestlust juhib: Heidi HansoOsalej...

Siseviimistluse puhul saab õigete valikutega säästa nii loodust kui ka inimeste tervist. Siseviimistlusmaterjalide keskkonnajalajälg on olnud avalikkuse tähelepanu all märksa vähem kui konstruktsiooni...

Meie kliimas ei saa aiapidaja hakkama ilma kasvuhooneta. Uue kasvuhoone ost tuleb põhjalikult läbi mõelda, sest see on küllaltki suur kulutus....

„Tahtsin oma lapsele ja lapselastele lähemal olla,” avaldab pensionieas Heli Kliimann, kelle meelest polnud raske muuta harjumuspärast elukohta, kui valmimas oli uus, nüüdisaegsete võimalustega korter...

Uue katuse ehitamisel või vana väljavahetamisel tuleb sageli valida plekk- ja kivikatuse vahel. Mõlemad sobivad Eesti kliimasse ning võivad õigesti paigaldatuna kesta aastakümneid. Siiski on neil olul...

Kliimaolud on soodustanud erinevate kahjurite teket ja levikut, mistõttu tuleb aeda hästi hoolega koristada, et järgmisel hooajal oleks vähem probleeme....

Üha enam on aednikke, kes tahavad oma oskusi proovile panna eksootilisemate viljade, nagu meloni, arbuusi või muskaatkõrvitsa kasvatamisel. See on meie kliimas täiesti võimalik, teada tuleb vaid mõnin...

Aiaomanikuna igatseme oma aeda õitsemas näha kogu kasvuperioodi vältel aprillist oktoobri lõpuni, ideaalis isegi aasta ringi. Eesti kliimas on seda unistust raske ellu viia, sest talv on meil karm. Ku...

Meie kliimas on sügisel katuse suurimad vaenlased tugevad vihmahood ja tuul. Mis on katuse ehitamisel valesti läinud, kui vett majja sisse hakkab tulema? Spetsialistid annavad nõu, millistele kohtadel...

Kuigi kliima soojenemine võimaldab järjest enam naastrehvid asendada teekatetele sõbralikema lamellidega, siis meie laiuskraadidel enamasti novembri ja jaanuari vahel tekkiv lume- ja jääkate on siiski...

Põhjamaine kliima pakub meile päikest ning sooja võrdlemisi vähe. Siiski saab ka eestlane oma koduaiast rõõmu tunda igal aastaajal—köetav välibassein või kuumaveetünn on eksootiliseks elemendiks nii k...

Tõhus küttesüsteem on meie kliimavööndis sama elementaarne kui talvepalitu ja saapad. Ükski spetsialist ei soovitaks maja või korterit kogu talve vältel kütta soojapuhuri või elektriradiaatoriga, aga ...

Pole olemas katust, mis peaks meie muutlikus kliimas lõputult vastu. Iga liiki katus (olgu puit-, kivi-, teras-, plekk- või lamekatus) vajab regulaarset...

Meie kliimavöötmes on vähe sellist aega, kus meid ei ründa viirushaigused. Esimesed gripipuhangud tulevad sügisel, viimased taanduvad enne suve....

Meie kliimas on mõistlik arbuusitaimed ette kasvatada. Selleks kulub 5–7 nädalat. Vali varased või väga varased sordid, sest need valmivad kiiremini....

Eesti vanasõna ütleb, et ega tali taeva jää, aga miskipärast tulevad libedus ja lumi alati ootamatu üllatusena, kuigi meie kliimas on talv loomulik nähtus. Ühtlasi on lume ja libedaga seoses käibel er...

Kuigi matkaautoga ringi reisimist seostatakse eelkõige suvekuude ja soojema kliimaga, ei ole tegelikult ühtki põhjust, miks ei võiks ratastel majakesega sügisel või talvel polaarööd, virmalisi, ekstre...

Päike on puitfassaadi suurim vaenlane isegi meie põhjamaises kliimavööndis. Seega vajab iga värvikatte all oleva puitlaudisega maja aegajalt värskendamist. K-rauta tootejuht Martin Tõru jagab selleks ...

Kapsad on ristõieliste Brassicaceae sugukonda kuuluvad külmakindlad rohttaimed, kes sobivad suurepäraselt meie kliimas kasvatamiseks. Nad väärivad meie toidulaual erilist tähelepanu, sest neid saab ka...

Põhjamaises kliimas on vaja istikud kindlasti ette kasvatada, sest otse kasvukohale külvates pole eriti mõtet saaki loota. Korraliku istiku kasvamiseks kulub sobivates tingimustes umbes kaks kuud...

Tomatiistik „valmib” 50–60 päevaga ehk siis on tema areng nii kaugel, et võib istutada alalisele kasvukohale. Kütteta kasvuhoonesse saab Eesti kliimas istutada tomatitaimed tavaliselt mai teisel poole...

Meie kliima on tihti vihma poole kaldu ja mida aasta edasi, seda muutlikum kipub ilmastik olema. Kes soovib, et tema maja kaua kena püsiks, peab ehitama või tellima korralikud vihmaveesüsteemid. Asjat...