Koos looduse tärkamisega saabuvad ka aednikul kiiremad päevad: köögiviljaaias on toimetamist juba üksjagu.
On märgata rabarberipõõsa virgumist talveunest.
Eesnäärme talitlust mõjutab ennekõike pärilik eelsoodumus, ent üht-teist annab mehel ka endal ära teha, et terve eesnäärmega võimalikult kaua elada.
Kõigepealt on paslik meelde tuletada, milleks mehele eesnääret üldse vaja on.
Kõige tervislikumad moosid on segamoosid, sest mitmetest isesugustest marjadest koos keedetud hoidiste toiteväärtus ja erinevate kasulike ainete koosmõju suurenevad.
Loodus on pakkunud metsamarju juba muistsetest aegadest.
Vältides keemiat, saab nii nälkjaid kui tigusid aiast tõrjuda mitmesuguste püüniste ning looduslike vahenditega.
Niiske kevad on loonud nälkjatele soodsad tingimused.
Aiapidajatel tekib alatasa küsimus, millised kasvukohad köögivilja- ja maitsetaimedele valida ning kuidas need ette valmistada. Kui muld on kehv või õhuke või aiaala väike, tasub traditsiooniliste avamaapeenarde asemel rajada kõrgpeenrad.
Jahukastelised seened on oma liigilise mitmekesisusega ühed tüütumad seenhaiguste tekitajad koduaias.
Jahukaste valge hallitusetaoline kirmetis kiusab paljusid taimi. Suurema nakkuse korral lehed keerduvad ja deformeeruvad.
„Naudin enda ümber privaatset õueruumi, kuigi krundid on üksteise külje all,” lausub aednikudiplomiga Riina Annus, kes kujundas oma lapsepõlvekodu aia mõnusaks lopsakaks džungliks.
„Olin üheksane, kui kolisime sisse.
Korralikus kompostris valmib viljakas kompostmuld aastaga, kompostihunnikus kulub selleks kaks korda rohkem aega.
Nii mõnigi aiaomanik viskab muruniite, aia hooldamisel tekkinud taimejäätmed ja sügisel kokku riisutud lehed prügikonteinerisse, maksab kop