Uus põletustehas kasvatab Eesti ohtlike jäätmete käitlusvõimekust seitsmekordselt

AS-i Epler & Lorenz juhataja Janis Lorenzi sõnul on Eesti ohtlike jäätmete käitlusvõimekus seni olnud väga väike, mistõttu ladustatakse ohtlikke jäätmeid suurel hulgal ning osa viiakse käitlemiseks ka välismaale. „Eestis tekib igal aastal ligikaudu 380 000 tonni ohtlikke jäätmeid, millest hinnanguliselt 100 000 tonni vajaks ohutuks käitlemiseks põletamist,“ selgitas Lorenz.

Varasemalt tegeles ohtlike jäätmete põletamisega ka näiteks Kunda Nordic Tsemendi klinkritootmise tehas, kuid peale tehase sulgemist 2020. aastal jäi Epler & Lorenz sisuliselt ainsaks ettevõtteks Eestis, kes suutis ohtlikke jäätmeid kohapeal põletamise teel käidelda – kuigi mitte väga suures mahus. „Uue tehase valmimisega kasvab meie ohtlike jäätmete käitlusvõimekus 15 000 tonnini aastas ehk senisega võrreldes enam kui seitse korda. Tehases hakatakse käitlema ja põletama eelkõige selliseid ohtlikke jäätmeid nagu vanad õlid, värvid, liimid, lakid, haiglajäätmed ning aegunud ravimid,“ märkis Lorenz.

Uude põletustehasesse hakkavad jõudma ohtlikud jäätmed, mis on kogutud ettevõtetelt ja jäätmekäitlejatelt üle kogu Eesti ning mille käitlemine nõuab erilahendusi. Tehases kasutatakse pöördahjul põhinevat põletustehnoloogiat, mille vastuvõtusüsteem võimaldab käidelda tahkeid, vedelaid ja pastalaadseid ohtlikke jäätmeid.

Projekt täidab korraga mitut olulist eesmärki: tagab keskkonnasõbraliku ohtlike jäätmete käitluse, mille võimekusest on Eestis seni puudus olnud, ning võimaldab väärindada põletusprotsessis tekkivat energiat ilma täiendavaid taastumatuid ressursse kasutamata.

Põletusprotsessis tekkiv jääksoojus suunatakse Tartu kaugküttevõrku, kus see suudab katta ligikaudu linna suveperioodi kaugküttevajaduse. Protsessis tekkivast veeaurust hakatakse tootma ka elektrit. Lisaks võimaldab kasutatav tehnoloogia eraldada põletusprotsessi järel metallid, mis suunatakse tagasi ringlusse.

Kasutatav tehnoloogia vastab Euroopa Liidu kõige rangematele keskkonna- ja ohutusnõuetele, tagades kehtestatud rangete heitmenormide täitmise. Kogu protsess toimub hoonesiseselt, mis minimeerib müra ja välistab ka lõhnade leviku ümbritsevasse keskkonda. Põletusprotsessis tekkivad suitsugaasid läbivad mitmeastmelise puhastussüsteemi ning tehase heitmeid seiratakse pidevalt.

Tehase rajamine alates esmastest uuringutest ja projekteerimisest kuni ehituse, seadmete paigaldamise ja testimiseni võttis aega enam kui kümme aastat. Tehase käivitamine toimub etapiviisiliselt ning see hakkab täies mahus tööle 2026. aasta sügisest.