Trikoloorne minimalism
Tiina Lang
Konkursi „Kodu kauniks 2020” finalist. | Juta Kübarsepp

„Vanades majades on ruum ise niivõrd ilus ja nauditav, et justkui ei peakski enam midagi tegema,” sõnab Piret Tamsalu, kes kujundas poeg Eriku esimese oma kodu.

„Poeg lasi mul tegutseda, mulle see väga sobis,” ütleb Eesti suurimas kivi-ja bituumenkatuseid tootvas ettevõttes BMI Monier töötav Piret Tamsalu, kelle hobiks on olnud aastaid sisekujundus ja ruumiplaneering. Seetõttu on ta mitmele väsinud välimusega korterile uue ilme ja funktsionaalsema planeeringu loonud. Eelkõige oma pere kodudele, kuid vahel nõustanud ja aidanud ka sõpru.

Seekordne korter on mõeldud poeg Erikule, kellele sobivat esimest oma kodu otsiti üle aasta. Äsja insenerina ülikooli lõpetanud Erik soovis elamist võimalikult soliidsesse ja väärikasse Eesti-aegsesse majja. Üliõpilasena oli ta elanud nõukogude ajal ehitatud paneelmaja üürikorteris, seesugused hooned ta välistas. Tähtis oli ka asukoht, et saaks kiiresti ja vajaduse korral jalgsi südalinnas liikuda. Sestap uuritigi Kesklinna ja Kadrioru piirkonna kinnisvarapakkumisi, kuni leitigi sobiv: läbi maja ulatuva planeeringuga 44 m² korter art déco ja funktsionalismi sugemetega 1930-ndatel ehitatud kivimajas, mille arhitekt on Aleksandr Vladovski.

„Kahe toa kohta on siin hästi palju aknaid ja valgust. Kogu aeg paistab päike: hommikul ühelt, õhtul teiselt poolt,” kirjeldab Piret, kuis pimedal ajal kumavad sisehoovi poole jäävatesse akendesse linnatornide siluetid ja kõrghoonete tuledesära. Ümbruskonna linnasumin otseselt ei häiri, sest tihedat liiklust akende alt mööda ei vuhise.
 

Avar ja helge
 

Korter polnudki teab kui halvas seisus: paarkümmend aastat tagasi oli seal tehtud toonane euroremont. See aga tänapäeva ootustele enam ei vastanud. Üheskoos otsustati: tuleb muuta otstarbekamaks ka planeeringut. Niisiis olidki ühel hetkel korteris seniste seinte asemel paljad puutalad. “Võtsime ühe seina maha ja teist nihutasime. Vahetasime tubade funktsiooni: endisest magamistoast sai elutuba. Korter muutus ka avaramaks,” selgitab Piret, nimetades, et teda paelub, kui saab teha „vanast ja koledast ilusa ja uue”.

Selle korteri puhul rõõmustas teda enda sõnul kõik: „Ruum ise on juba ilus: kõrgete lagedega ja valge.” Ainuke, mille üle tuli natuke rohkem pead murda, oli ventilatsioonišahtiga duširuum, kus pidi mõtlema, mismoodi saaks väikest ruumi parimal moel ära kasutada.

“Vaatasime remondi ajal, kujutasime ette ja koos pojaga planeerisime,” meenutab Piret. Väärtustati naturaalseid materjale, mille arvelt ei tasu kokku hoida. Nii on korteris laiemate liistude ja modernsema joonega ehe kalasabaparkett. Lisaks peab Piret oluliseks disainielemente, mis lisavad interjöörile isikupära ja hubasust.
 

Silma alt ära
 

Avatud köök hõlmab korterist pea sama suure osa kui elutuba. „Erikule meeldib kokata. Otseselt midagi üleliigset siin pole: olemas on kogu vajalik köögitehnika, nagu nõudepesumasin, ahi, külmik, ja suured köögikapid, sest väikses korteris on ju panipaigapuudus ja peab saama asju võimalikult palju silma alt ära panna,” sedastab Piret, avades kapiuksi, kuhu on peidetud vajalik kodutehnika.

Köögimööbli visandas ta ise, kuid ostis vajalikud kapid-sahtlid Ikeast. „Tuleb korralikult läbi mõelda, mida tahad ja kui palju on vaja kappe, riiuleid, sahtleid. Igale poole ei saa kõike panna. Tuli nuputada. Pealegi peab kõik ka kena välja nägema,” räägib Piret. Lisaks lasi ta ehitada väikese niši ja kahepoolse riiuliboksi. Töötasapinna tagaseina tellis ta keraamilise marmoriimitatsiooniga kiviplaadi.

„Kuigi öeldakse, et musta värvi mööblile jäävad kergesti jäljed, siis tegelikult on pinda hõlbus puhastada. Tõmbad uksed kerge ja niiske puuvillase kangatükiga üle.”

Köögiosas trooniv suur must nikerdatud jalgadega vanas stiilis uus söögilaud võtab küll kaunikesti palju ruumi, ent ei seisa otstarbetult, sest Erik armastab võõrustada külalisi. „Nii suur laud tundub tõesti olevat ebapraktiline, aga samas mulle tundub, et see sobib siia. Kui on rohkem rahvast, siis on väga mõnus selle äärde koguneda. Keegi ei pea istuma omaette kuskil diivaniotsal,” nendib Piret, kes valis laua juurde minimalistlikud toolid, mis kaovad justkui lauaplaadi alla.
 

Kärtsud aktsendid
 

Remondiks kulus pool aastat. 2019. aasta kevadel ostetud korteris sai soolaleivapidu pidada oktoobris. Selleks ajaks oli kohale jõudnud ka Tartust tellitud suur sinepikollane diivan. „Tahtsime mugavat laia diivanit. Sellele saab ennast mõnusalt kerra tõmmata ja end hästi tunda. Kui vaja, võib ööbima sättida ka mõne külalise,” ütleb Piret, kohendades padjarivi, sest diivanil pole polsterdatud seljatagust, vaid pehmenduseks ongi padjad.

Elutoa ühte seina mahub ka väike ergonoomiline töölauake, et oleks võimalik kodus töötada. Selle olemasolu on osutunud äärmiselt praktiliseks, sest kodukontoris on tulnud tavapärasemast enam tööd teha. Töölaual troonib tähelepanu püüdva kirjaga sildike: “Keskendun, palun mitte segada.”

Korteris on kasutatud ka mitmeid nutikodu lahendusi: telefoniga saab reguleerida nii põrandakütet, valgustust, helisüsteemi kui ka pesumasinat. Vajadust mööda askeldab põrandal ringi robottolmuimeja nagu suur sumisev põrnikas. Selle heli summutab plaadimängijal keerlev vinüülplaat Pink Floydi muusikaga. Erik on endale sobilikud parimad plaadid välja otsinud peamiselt vanaema, kuid ka ema vinüülikogust, millest enamik on ostetud sügaval nõukaajal.

Magamistuba jääb avatud köögist-elutoast diskreetselt omaette, riidekapi asemel lasti sinna ehitada garderoobinišš. Kõige tähtsamaks on siin aga suur ja lai Eesti tootja Gustavi voodi. Kuigi kärtspunane polnud esmane, vaid juhuslik valik, lisab see muidu valitsevale halli, valge ja musta tonaalsusele erksamat aktsenti.

Otse magamistoa vastas olevas aknaga vannitoas muudeti paigutust, et ruumi võimalikult mõistlikult ära kasutada. Ühtsuse huvides kasutas Piret siingi samasuguseid plaate nagu kööginurgas, põhjendades: „Hallid plaadid mõjuvad vanas korteris soliidsemalt.”

Duširuumis on kõik vajalik valminud eritellimustööna – alates dušinurgast kuni mööblini. Laes kiirgavad kohtvalgustid löövad ruumi valgusküllaseks. “Väga mõnus on, kui jagub ohtralt valgust. Pöörasime sellele ekstra tähelepanu, sest halli ja pimedat aega on meil väga palju,” selgitab Piret, kellele meeldib, et maja viimasel korrusel asuv korter jääb majanurka, mida ümbritsevad vaid välisseinad. „Naabreid sisuliselt ümber ei ole. Kõik on väga privaatne ja mõnus,” tõdeb ta ja nendib, et seda korterit koduks luues teda kõik vaid rõõmustas.

Rõõmus on ka korteri omanik Erik Tamsalu: „Olen ema loodud sisekujunduse ja planeeringuga väga rahul. Juba enne ehitustööde algust aitas ta kujundada tervikpildi, milline võiks olla lõpptulemus.”

 

Sisearhitekt Ivi-Els Schneider: Heas tasakaalus

 

Selles väikeses korteris on kõik vajalikud tsoonid olemas, parajalt on musta kõrval ka värvirõõmu. Musta kasutamine oli hiljuti nii trendikas, et mõnel pool võis näha pea üleni musti interjööre. Siin on pigem tuginetud kontrasti loomisele, mis on hea. Elu ja kirjusust lisandub elamise käigus kahtlemata veelgi.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid