Sügistööd aias

Kui saak salves, on eriti algajal hobiaednikul arukas hinnata, mis läks aias hästi, mis valesti. | Shutterstock

Tallinna Botaanikaaia aednik Tiina Marjapuu jagab rohenäppudele hüva nõu sügisesteks aiatöödeks. 

Õisi öökülmadeni
 

Järgmisele aiandusaastale mõeldes tasub korjata nii ilu- ja maitsetaimede kui ka köögiviljade valminud seemneid. „Näiteks erilise värviga peiulille (Tagetes), suure mungalille (Tropaeolum majus; rahvapäraselt ka kress), aed-kurekella (Aquilegia ×cultorum Bergmans), kukemaguna (Papaver rhoeas), erinevate nelkide (Dianthus), saialille (Calendula) seemneid, mis järgmisel kevadel maha panna,“ soovitab Tiina Marjapuu. Ta rõhutab, et seemned tuleb korjata kuiva ilmaga ja neid toas veidi kuivatada, seejärel hoida võimalusel külmkapis. Seemnepakile on hea märkida korjamise kuupäev, sest aastatega idanemisvõime väheneb.

Samuti ei tasu sügisel unarusse jätta lillealasid. Saialillede, kosmoste jt õilmitsemise pikendamiseks piisab, kui noppida närbunud õied ära. Saialille võib ka umbes 20–30 cm kärpida, siis puhkevad nad nädala pärast uuesti õide.

Septembri alguses saab alustada lillesibulate mahapanekuga. Mõistlik on mulda pista ainult terveid ja nähtavalt haigusvabu sibulaid. Kõigepealt istutada kirgaslilled (Chionodoxa Boiss.), püvililled (Fritillaria) ning nartsissid, veidi hiljem hüatsindid, ülased, krookused, laugud ja tulbid. „Arusaamatuste vältimiseks peaks lillealad sildistama,“ soovitab aednik.

Sügise edenedes on vaja üle vaadata ka püsikud ning neid tarvidusel jagada-istutada. Siis hakkavad taimed uues asupaigas järgmisel suvel õitsema.

Oktoobris tuleb välja kaevata gladioolid ja daaliad, puhastada-kuivatada nende sibulad-mugulad ning panna jahedasse talvituma. Juba on aeg teha ka ettevalmistusi rooside talvitumiseks. Peenraroosidel lõigata taimed ⅓ võrse pikkuse võrra tagasi ja eemaldada haigustunnustega lehed. Väänroosidele võiks jätta 3–6 pikka võrset. Need painutada talveks ettevaatlikult maha ning katta külmade saabudes kuivalt ja õhurikkalt kinni. Vesiroosid peab viima enne külmade saabumist talvekorterisse.

 

Tõehetk köögiviljamaal
 

Algajail hobiaednikel on ees väga põnevad päevad, sest saagikoristus on nagu erialaeksam. Siis selgub nii mõndagi – millised valikud ja (töö)võtted olid õiged, mis kultuurid edenesid paremini kui teised jne.

„September on (säilitus)köögivilja koristuse kõrgaeg,“ sedastab Tiina Marjapuu. Siis lisab, et porgandi säilitamine on omaette teema. Kui paljud hoivad neid üle talve keldris liivakastis, siis tänapäeval soovitatakse panna nad kilekottidesse. Liivas võivad levida haigused ning juurika üpris õhuke mädanikele vastuvõtlik koor saab sel juhul kahjustada. Aga kilekotis on võimalik porganditel silma peal hoida. Mõistagi ei tohi kotte sulgeda õhukindlalt.

„Ürte võib säilitada nii kuivatatult kui ka sügavkülmutatult. Omaette või segakimpudesse saab panna aedtilli (Anethum graveolens), aedpeterselli (Petroselinum crispum), basiilikut (Ocimum). Talvel on hea nii jooke kui ka magusaid-soolaseid toite maitsestada jääkambrist võetud aedtilliõite, mustasõstra-, piparmündi-, melissi- jt lehtedega. Ent kui rukkilille, saialille või kannikese õied panna külmikusse aluse peal, saab nendega talvel väga efektselt kaunistada magusroogi. Sellised üllatused annavadki elule värvi!“ mõtiskleb Tiina Marjapuu.

Ent üllatusi võib ette tulla köögiviljamaalgi. Näiteks peab tähelepanelik olema pritskurgist (Ecballium elaterium) möödudes. See ilutaim pritsib tuvimunasuuruste valminud viljade varrest eraldumisel ja lõhkemisel seemned ilma mööda (kuni 10 m kaugusele) laiali.

Kurgi- ja ka (suvi)kõrvitsa saagiaega saab pikendada, kui katta nende peenrad looriga. Samas peab jälgima, et viljad üle ei kasvaks.

„Muide, suvikõrvitsa (Cucurbita Summer Squash-rühm) suuremaks kasvanud viljad säilivad paremini, aga külmaõrnad patissonid (Cucurbita pepo subsp. ovifera var. ovifera Scallop-rühm) tuleb tarbida noorelt. Ülekasvanud isendeid võib ilukõrvitsana lisada taimeseadetesse,“ mainib aednik.

Kui suvel püüavad pilku erinevate kõrvitsate (Cucurbita) uhked õied, siis sügisel peame leppima nende lehtede kolletumisega. Taimedel on ju vaja vilju kasvatada ning oma mitmekesisuses on muskaatkõrvitsa, kabatšoki, kokoselli, mammutkõrvitsa jt viljad väga võluvad.

 

Järgmisele aastale mõeldes
 

Kui saak salves, on eriti algajal hobiaednikul arukas hinnata, mis läks aias hästi, mis valesti. Või kes taimedest tahab uude kohta istutamist näiteks liigse varju või päikese pärast.

„Muidugi võib ka püsikute ja puude-põõsaste (ümber)istutamise jätta kevadeks, aga kogenud rohenäpud teavad, et sügisel on seda õigem teha. Siis pole äkilist päikest ning mullas on ka rohkem niiskust, nii et taimed juurduvad hõlpsalt. Sügisel tuleks välja kaevata need taimed, kellest tahetakse lahti saada,“ jagab aednik kogemusi. „Kui on soov aedviljamaad laiendada, on nüüd paras aeg hakata ette valmistama uut istutusala. Kõigepealt tuleb maha märkida peenra piirjooned. Siis katta ala paberi, ja sügiseste taimejäänustega, et need tasapisi komposteeruma hakkaksid. Peale kompostri võiks tagaaias olla ka mahuti, kus põletada haigeid taimejäänuseid.

Kes sügisel pärast saagikoristust ei jõua peenraid läbi kaevata, võib jäägid vedada komposti ning jätta aiamaa kevadeni puhkama. Üleliia ei tasu pingutada – aiatöö peab rahuldust pakkuma,“ on Tiina Marjapuu veendunud.

Paljud taimed tahavad sügisel turgutamist ning septembris antud sügisväetis aitab neil talveks valmistuda. Samuti peab rammutama marjapõõsaid-viljapuid ja vajadusel murugi.

„Kuigi viimastel aastatel on meil olnud soojad talved, jääb süda rahule siis, kui elulõngadele (Clematis), aedsalveidele (Salvia officinalis) jt külmaõrnadele taimedele on katteks pandud paar kuuseoksa. Igaks juhuks võib taimede kaitseks varuda ka pakasekangast ning kevadeks varjutuskangast,“ soovitab aednik.

„Aiapäevik on kui tähtis dokument, kuhu saab peale saagiaruande kirja panna järgmise aasta plaanid- ideed. Samuti selle, milliseid seemneid osta, mida veel kasvatada. Aga ka tegelikult tehtud tööd, taimede arengu, ilma jms. Tulevikus on neid märkmeid hea omavahel võrrelda. Seega alustagem või jätkakem aiaelu kajastamist!“ teeb Tiina Marjapuu üleskutse.

„Samuti võiks aeda leida mõnusalt varjulise-turvalise koha, kuhu asetada jooginõu lindudele, oravatele, siilidele. Nende panus võitlusesse aiakahjuritega on suurem, kui me oskame arvata.“

 

Sarnased artiklid