Müüt või tegelikkus: kas Bluetooth kõrvaklapid rikuvad kuulmist?

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul ei ole senised uuringud näidanud, et tavakasutuses olevad Bluetooth seadmed põhjustaksid kuulmiskahjustusi. Probleemiks ei ole Bluetooth tehnoloogia ise, vaid see, kuidas kõrvaklappe kasutatakse.

Bluetooth kõrvaklapid edastavad heli madala võimsusega raadiosignaalide abil. Nende kiirgusvõimsus on märkimisväärselt väiksem kui näiteks mobiiltelefonidel. Praegu puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et Bluetooth signaal ise kahjustaks inimese kuulmist.

Kuulmist võib aga kahjustada liiga vali heli. Inimese sisekõrvas paiknevad karvarakud, mis muudavad helivõnked närvisignaalideks. Kui kõrvad puutuvad pikema aja jooksul kokku tugeva müraga, võivad need rakud kahjustuda. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest ei taastu need enam, mistõttu võib tekkida püsiv kuulmislangus.

WHO on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et pikaajaline kokkupuude valju muusika ja müraga suurendab kuulmiskahjustuse riski. Organisatsiooni hinnangul on üle miljardi noore inimese maailmas ohus kuulmiskahjustuse tekkeks just liigse mürakoormuse tõttu.

60/60 põhimõte

Viimastel aastatel on tähelepanu pööratud ka mürasummutusega kõrvaklappidele. Kuna need vähendavad ümbritsevat taustamüra, ei pea kasutaja sageli heli nii valjuks keerama. Seetõttu võivad mürasummutusega kõrvaklapid aidata vähendada liigse helitugevuse kasutamist, eriti mürarikkas keskkonnas, näiteks ühistranspordis või lennukis.

USA riiklik kuulmis- ja kommunikatsioonihäirete instituut (NIDCD) soovitab kuulmiskahjustuse riski vähendamiseks jälgida nii helitugevust kui ka kuulamisaega. Üks levinud praktiline juhis on niinimetatud 60/60 põhimõte, mille järgi võiks muusikat kuulata kuni 60 protsendi ulatuses maksimaalsest helitugevusest ning mitte üle 60 minuti järjest. Pärast seda on soovitatav teha paus, et kuulmisorgan saaks puhata.

Võimalikule kuulmiskahjustusele võivad viidata kohin või vilin kõrvus, raskused vestluste jälgimisel ning tunne, et inimesed räägivad varasemast vaiksemalt. Selliste sümptomite ilmnemisel tasub pöörduda kuulmisspetsialisti või arsti poole.