Oletagem, et oled rajanud lihtsa veesilma purskkaevu ja mõne taimega. Isegi kui kõik tehismaterjalist aiatiigi rajamise põhinõuded on täidetud, tekib tiigikesse ajapikku ikkagi liigset orgaanilist jäädet, mis omakorda väljendub vetikate kontrollimatu vohamisena.
Purskkaevupumpadel on enamasti pumba tiiviku kaitseks korpuse sees ka väike filter. Kuigi komplekt on müügil nimetusega „purskkaev koos filtriga”, pole tegu siiski tiigifiltriga.
Väiksema veesilma tarbeks soovitame kanisterfiltrit. Ka neid on saadaval lai valik, kuid ostes tuleb kindlasti tähelepanu pöörata numbritele. Rusikareegel ütleb, et kuni 20 tonni mahutava tiigi vesi peab tunnis vähemalt korra läbi filtrite jooksma. Filtritootjad märgivad tavaliselt ka seda, et kaladega tiigi puhul peaks filtri soovituslikust võimsusest 50% maha arvutama.
Oma kogemuste põhjal julgeme väita, et selline matemaatika ei pea paika: näiteks 5 m3 suuruse veekogu puhul vali pigem filter, mis suudab tootja väitel puhastada 15 m3.
Aga kui soovid suuremat puhta ja kristallselge veega tiiki, tuleb sellega kindlasti arvestada juba planeerimise ajal. Olenemata tiigi rajamisel kasutatavatest materjalidest, tekib suurema veekogu puhul alati küsimus, kuidas tagada piisavalt tõhus vee filtreerimine.
Põhjatrapp ja skimmer
Tiigi- või basseinivee filtreerimise teekond saab alguse põhjatrapist ja skimmerist ehk veepinna koorijast. Põhjatrapi kaudu liigub põhja vajunud ja kogunenud sete filtrisse. Pole küsimustki, kas see paigaldada, pigem seisneb küsimus selles, kas panna üks või mitu. Siin saavad määravaks tiigi põhja kalded ja rajatava veekogu kasutusotstarve.
Skimmer ehk veepinna koorija eemaldab korrektse paigalduse korral kõik vette langenud ja seal ulpivad osakesed (lehed, käbid, okkad jne), kogudes need lihtsasti puhastatavasse korvi. Suurema tiigi puhul soovitame parima tulemuse saavutamiseks mitut skimmerit.
Milline filtrisüsteem?
Kas valida veepumba või gravitatsiooni toimel täituv filtrisüsteem? Eelmises lõigus kirjeldatud komponentide paigaldamine eeldab, et kasutusele võetakse gravitatsiooni toimel täituv filtrisüsteem. Ka oma klientidele soovitame pigem sellist lahendust, kuna sel puhul jõuavad filtrisse suuremad osakesed ja neid on lihtsam mehaaniliselt eemaldada.
Pumba abil täidetava filtrisüsteemi korral hekseldab pumba tiivik filtreeritavad jäätmed väiksemateks osakesteks, mille väljafiltreerimine on tunduvalt keerulisem.
Väga tähtis on ka filtrikomponentide paigutuse õige järjekord. Parima tulemuse saavutamiseks võiks esimese astmena olla trummel või sõelfilter, järgmiseks helmes- või muul moel peenosakesi eemaldav filter.
Kui tegu on ujumistiigiga või tiigiga, kus ei peeta kalu, siis võib pärast osakeste eemaldamist vee läbi ultraviolettlambi (UVC-lambi) tiiki tagasi pumbata.
Tõhus ultraviolettkiirgus
Veekogu seisukorra hindamisel on üheks parimaks indikaatoriks vee läbipaistvus. Loomulikult on tähtis ka vee keemiline koostis, kuid vee liigne hägusus on esimene märk, et midagi on tasakaalust väljas.
Sageli arvatakse, et tiigivee muudab sogaseks seal ringi heljuv põhjasete. See ei ole nii: vee hägususe (nn rohelise vee) põhjustab enamasti hoopis seal vohav mikroskoopiline vetikas, mille saab UVC-lambi abil kontrolli alla. Ultraviolettkiirgus hävitab kahjulikud bakterid, viirused ja teised patogeenid 99,9% ulatuses, olles suuresti abiks veeasukatele ohutu keskkonna loomisel.
UVC-lambi optimaalseks tööks peavad seadmes olema kooskõlas vee läbivoolu hulk/kiirus ja seadme võimsus. Soovitame pigem suuremat võimsust, kuna seadme kasutegur ajapikku väheneb. Ultraviolettlambi elemendi keskmine eluiga on 10 000 tundi ehk meie oludes umbes kaks hooaega, kui arvestada hooaja alguseks aprilli keskpaik ja lõpuks septembri algus.
Lämmastikuringe
Kaladega asustatud tiigi puhul peab mehaanilisele filtreerimisele järgnema kindlasti ka bioloogiline – selle käigus töödeldakse vees sisalduvad keemilised ühendid (ammoniaak ja nitritid) ümber vähemürgisteks nitraatideks, mida suudavad omastada veetaimed ja anaeroobsed bakterid ning mis osaliselt lenduvad atmosfääri.
Seda tervikprotsessi nimetatakse lämmastikuringeks. Selle edukaks toimimiseks on veesüsteemis vaja luua õiged elutingimused kõigile kasulikele mikroorganismidele.
Korrektne lämmastikuringe saavutatakse bioloogilise filtreerimisega. Kuigi selleks otstarbeks on saadaval kümneid filtrimaterjale, on üheks parimaks lahenduseks liikuva biokilekandja kasutamine. Selleks lisatakse mehaanilisele filtrile heljuva biokilekandjaga täidetud kamber, kus tekib kasulikele bakteritele asustamiseks võimalikult suur pinnalaotus ja ka kaitstud pinnad mikroorganismidele.
Kuna biokilekandja peab maksimaalse tõhususe saavutamiseks olema pidevas liikumises, kasutatakse selle liigutamiseks enamasti õhupumpasid. Õhu lisamine bioloogilisse filtreerimisse on hädavajalik ka mikroorganismide elutegevuse toetamiseks.
Lahendusi olemasolevale tiigile
Paljud aiaomanikud on tõeliselt hädas, kuna vesi ei seisa tiigis puhas. Ju ei mõtelnud nad tiigi rajamise ajal korralikult läbi vee puhastamise võimalusi. Mõni on otsustanud pidevalt rohetava veesilma koguni kinni ajada ning uue asemele teha. Nii radikaalselt pole muidugi tegutseda vaja.
Kõige kiirem lahendus sogasele veele on täielik veevahetus ning vajaduse korral ka põhja puhastamine. Seda pole ilmselgelt aga kuigi lihtne teha, kui veesilm ei mahuta just paari tonni ehk vaid paari kuupmeetrit vett.
Peaaegu igale tiigile saab lisada skimmeri. Kuigi müügil on ka ujuvaid skimmereid, soovitame kasutada veepiirile paigaldatavaid kasti tüüpi skimmereid. Kui paigutada sisse veepump, siis saab neist enamikku kasutada ka filtrist eraldiseisvana. Seejärel võib juba ise otsustada, kas suunad pumbast väljuva vee tiiki tagasi, teed ojakese vms. Suuremaid skimmereid on mugavam kasutada, kuna nende prügikorvid on mahukamad.
Vee filtreerimist juba olemasolevas tiigis saab lihtsalt tekitada näiteks tiigi põhja paigaldatava pumba ja survestatud filtrisüsteemi abil. Survestatud süsteemid on üldiselt kompaktsed ja neid saab juba viimistletud tiigi lähedusse kerge vaevaga osaliselt maasse kaevata või varjata taimedega. Tiigi mahtude järgi komplekteeritud filtrisüsteem tagab oodatud tulemuse, kristallselge vee kindlasti.
Mõned nõuanded
* Enne tiigi rajamist või filtrikomplekti soetamist küsi kindlasti nõu spetsialistidelt. Võta arvesse ka sõprade-tuttavate kogemusi, kui nende aias on juba puhastusseadmetega tiigid olemas.
* Ära investeeri tehnikasse, mis jääb näitajate poolest alla tiigi mahule soovituslikust. Sel juhul lükkad vee puhtuse probleeme ainult edasi, mitte ei välista neid. Pigem soovitame ettenähtust võimsamaid puhastusseadmeid, et need tuleksid vaevata toime ka hooajalise saastega (nt õietolmuga).
* Regulaarse hoolduse korral hoiab filter soovitud tulemust kauem. Lisaks peab korrapäraselt hooldatud filtrit märksa harvem põhjalikult puhastama: see on vajalik vaid juhul, kui lastakse jäätmetel filtrisse koguneda suures mahus ja liiga pikalt.
* Tiik võib sündida ka sammhaaval: alguses rajad tiigi ja teed vajalikud ettevalmistused tehnika lisamiseks ning hiljem soetad filtrisüsteemi või selle komponendid.
Aiatiigi rajamise põhitõed
* Vali tiigile poolvarjuline koht, sest suvepäike kütab vee tihtipeale liiga soojaks. Koht ei tohi olla siiski otse põlispuude all, kust langeb vette palju õietolmu ja lehti, mis hakkavad seal kõdunema. Suure koguse orgaanilise materjali ümbertöötlemisega võivad hätta jääda ka võimsamad puhastusseadmed.
* Kaeva sobiv süvend, eemalda sealt teravad kivid, juurikad jms.
* Vooderda süvend 5–10 cm paksuse liivakihiga.
* Kui vaja, paigalda põhjatrapp ning kilealune torustik.
* Kata liivakiht geotekstiiliga.
* Paigalda tiigikile, vajutades seda järk-järgult paika ja siludes tekkivaid volte/kortse.
* Ühenda tiigi jaoks vajalik tehnika: trapid, filtrid, pumbad jms.
* Täida tiik veega. Kui seda tehes tekivad kilele voldid, kohenda need siledaks.
* Soovi korral istuta veetaimed.
