Kindlustaja: üha rohkem liikluskindlustuspettusi lõpeb kohtus

Kindlustuspettus võib kõlada kui krimisari, kus omavahel on osavalt läbipõimunud professionaalsed kurjategijad, lavastatud avariid ja keerukad petuskeemid. Tegelikkus on aga Seesami ennetus- ja uurimisosakonna juhi Oleg Gusseletovi sõnul märksa argisem.

„Organiseeritud ja kogenud kelmide kõrval näeme üha enam juhtumeid, kus oma õnne proovivad inimesed, kellel puudub varasem kokkupuude õigusrikkumistega. Sageli arvatakse, et väikene moonutus kahjuteates või juhtunu asjaoludes ei ole tõsine asi. Tegelikkuses võib teadlik valeinfo esitamine viia kriminaalmenetluseni,” rääkis Gusseletov.

Väiksemad pettusekatsed tõusuteel

Eelmisel aastal püüdsid liikluskindlustuskelmid Seesamilt välja petta pool miljonit eurot. Neist suurim pettusekatse ulatus 50 000 euroni. Juhtumid, kus Seesami kindlustusuurijad tuvastasid kuriteo tunnused, jõudsid edasi politseisse.

Gusseletovi sõnul väljendub viimaste aastate kindlustuspettuste arvu kasv just väiksemates ja sagedasemates pettusekatsetes. Üha enam püütakse muuta või täiendada kahjudokumente, sealhulgas arveid, hinnapakkumisi ja muid tõendavaid materjale.

„Dokumentide muutmisel kasutatakse järjest enam ka tehisaru võimalusi, aga kelmid pole ainsad, kes erinevaid kaasaegseid tööriistu oskavad kasutada. Me pöörame suurt tähelepanu just tehniliste võimaluste arendamisele, mis võimaldavad uurimisi tõhusamalt läbi viia. Küll aga ei piirdu meie töö üksnes paberite kontrollimisega. Vajadusel käime sündmuskohal, suhtleme osapooltega, küsitleme pealtnägijaid ning kontrollime videosalvestisi, sõiduki liikumisega seotud andmeid ja muid asjaolusid, mida pettusekatse tegija ei pruugi märgata või oluliseks pidada,” ütles Gusseletov, kellel on varasem politseitöö kogemus.

Valeinfo esitamine ei jää aga alati üksnes kindlustustoimikusse. Seda näitavad ka värsked kohtulahendid.

Kindlustus pärastlõunal, „õnnetus” õhtul

Aprilli viimasel päeval määrati karistus kahele mehele, keda süüdistati Narvas lavastatud liiklusõnnetuses.

Süüdistuse järgi sõlmiti sõiduautole Peugeot 607 kohustuslik liikluskindlustus 26. juunil kell 14.58. Sama päeva õhtul, veidi pärast kümmet, toimus ristmikul väidetav kokkupõrge sõiduautoga BMW X5.

Kindlustusandjale esitatud versioon kõlas esmapilgul tavapäraselt: kõrvalteelt tulnud auto ei andnud peateel liikunud sõidukile teed.

„Nii kindlustuse tellitud ekspert kui ka liiklustehniline ekspertiis kinnitasid aga, et kokkupõrke hetkel seisis BMW paigal ning Peugeot liikus umbes 55 km/h. Juhtide esitatud versioon ei olnud tehniliselt võimalik,” ütles Gusseletov.

Kohus tunnistas mõlemad mehed süüdi kindlustuskelmuses. Loodetud 4000 euro teenimise asemel määrati mõlemale mehele kaheaastase tingimisi vangistuse 2,5-aastase katseajaga. Lisaks tuleb neil hüvitada kindlustusandjale tekitatud kahju ja tasuda menetluskulusid kokku pea 10 000 euro ulatuses.

Varasemate kahjustuste remondi nimel ei tasu pettusega riskida

Teine värske kohtulahend puudutab juhtumit, kus kindlustusandjale esitati versioon tavapärasest liiklusõnnetusest, kuid sõiduki enda tehnilised andmed lükkasid selle ümber.

Kohtu materjalide järgi väitis Lexuse juht, et sõitis Pärnumaal ristmikul ette peateel liikunud Volkswagenile. Tema sõnul märkas ta teist autot, pidurdas, kuid ei suutnud kokkupõrget vältida.

„Tegelikult oli auto kokkupõrke hetkel neutraalkäigul, liikus kiirusega null kilomeetrit tunnis ning piduripedaali ei olnud enne kokkupõrget vajutatud. Lisaks tuvastati sõidukil varasemad parandamata kahjustused ja rike, mis oli tekkinud enne kõnealust liiklusõnnetust,“ jagas Gusseletov uurimistulemusi.

Kohus tunnistas naise süüdi kindlustuskelmuses. Lisaks kuue kuu pikkusele tingimisi vangistusele tuleb tal tasuda üle 1800 euro menetluskulusid ning hüvitada ka kindlustusandjale tekitatud kahju.

Gusseletovi sõnul ei tähenda kindlustuspettus alati organiseeritud skeemi või lavastatud suurõnnetust. Ka näiliselt väike vale võib muutuda kriminaalasjaks, kui faktid, tehnilised andmed ja muud tõendid räägivad teist juttu. „Enamik inimesi on siiski ausad ja seetõttu viime uurimisi läbi hoolikalt ning ainult siis, kui selleks on tegelik alus,” selgitas kindlustaja.