Kindlustaja hoiatab: hiigellombist läbi sõitmine võib tähendada tuhandeid eurosid oma taskust
| foto: ShutterstockKevadest sügiseni tekivad aeg-ajalt paduvihmade või veeavariide tagajärjel teedele hiigellombid, millest läbi sõites loodavad autojuhid kahjude korvamisel sageli kindlustuse abile. Tegelikkuses jäävad need kulud tihti hoopis autojuhi kanda.
Igal aastal näeme ajakirjanduses pilte üle ujutatud Laagna tee kesklinna poolsest otsast, Järvevana tunnelist või Tartu Riia maantee viadukti alusest, kus alati näha ka mõni vees seisev auto koos nõutu ilmega juhiga.
Seesami sõidukikahjude valdkonnajuhi Aare Lepiku sõnul kipuvad autojuhid sellistes olukordades üleujutatud alasid alahindama ning enda ja oma auto võimeid ülehindama.
Ootamatuid lompe tasub vältida
„Mina soovitan selliseid lompe iga hinna eest vältida. Esiteks on võimatu hinnata äkitsi tekkinud üleujutatud ala sügavust ning seda, kas vee all on üldse tee alles. Teiseks võib tekkida vesiliug ning auto juhitavuse kaotada. Paremal juhul lõppeb selline tegu numbrimärgi kaotusega, halvemal juhul pääseb vesi mootorisse ning sellisel juhul kerkivad remondikulud kiirelt mitme tuhande euroni“ tõi kindlustaja näiteid võimalikest kahjudest.

Sedasorti õnnetused muudab kalliks juhtide teadlik valik seikluseid otsima minna. Olenemata kindlustusseltsist lõppeb otsus vette sõita sageli kahju mitte hüvitamisega.
„Kindlustuse jaoks saab määravaks tõsiasi, kas kahju oli võimalik mõistliku käitumisega vältida või mitte. Kui juht näeb, et tee on osaliselt või täielikult vee all, kuid otsustab sellest hoolimata õnne proovida, loetakse seda enamasti raskeks hooletuseks ning seetõttu ei kuulu tekkinud kahju ka hüvitamisele,“ selgitas Lepik.

Sarnane loogika kehtib ka jäätunud veekogude puhul. Kui jäätee ohutust ei ole ametlikult kontrollitud või seda avatud liiklemiseks, ei saa eeldada, et see kannab sõidukit. Teadlikult riski võtmine sellises olukorras tähendab, et võimaliku kahju eest vastutab juht ise.
Millal kahju siiski hüvitatakse?
Kindlustaja sõnul on siiski ka erandeid, kus n-ö auto uppumisega seotud kahjud hüvitatakse. Näiteks juhul, kui auto on pargitud maa-aluses parklas ja sinna tungib ootamatult vesi ning põhjustab üleujutuse.
„Kui sinu teed on kuidagi siiski sellise hiigellombiga ristunud ja vesi juba ohtlikult sügav, tuleks auto kiirelt veekogust ära viia. Kui auto vees seiskub, ei tohiks seda uuesti käivitada, sest nii võib mootorisse sattunud vesi põhjustada veel suurema kahjustuse. Püsivate veekahjustuste vältimiseks tuleks kutsuda puksiir või kui auto liigub, siis võimalikult ruttu remonditöökotta minna – nemad saavad kõik vajalikud komponendid üle vaadata, puhastada ja kuivatada,“ soovitas Lepik.









