Katlakivi ja mustus rikuvad segisti

TM Kodu&Ehitus
Shutterstock

Vannitoa remonti planeerides pühendatakse tavaliselt palju aega keraamilisele plaadile, vanni või dušikabiini disainile ja mööblile, aga ka segistite ja dušiotsikute valik nõuab läbimõtlemist. Segisti peab olema esteetiline, funktsionaalne ning sobima ümbritsevaga.

Duši- ja vannisegistite ning valamusegistite valimisel tuleb mõelda mitmele aspektile. Esiteks on oluline, et segisti sobib tehniliselt ja füüsiliselt planeeritavasse kohta. Teiseks on oluline, et segisti sobib kokku vannitoa stiiliga, olgu see siis moodne või klassikaline, samuti peaksid olema materjal ja värv meelepärased.

"Disaini poolelt on hetkel moes matid, valgeks või mustaks värvitud ning vase- ja kullakarva segistid, aga ennekõike peaks lähtuma siiski enda maitsest ja vannitoa stiilist, mitte kiirelt muutuvatest moejoontest. Avaliku ruumi kõrval hakkavad ka kodudes koguma populaarsust seina sisse paigaldatavad dušisegistid, mis aitavad võita ruumi, sest ei ulatu seinast nii kaugele kui seinapealsed lahendused. Samuti koguvad populaarsust infrapunaanduriga valamusegistid. Selline segisti töötab puutevabalt ning sulgeb vee kohe pärast kasutamist, seega on tegu vett säästva lahendusega, mille puhastamisele kulub märgatavalt vähem aega," räägib Hansaposti tootejuht Kristjan Kull.

 

Eelista mitme režiimiga dušiotsikut

 

Tänapäevastel moodsatel segistitel on loodussõbralikud vett säästvad funktsioonid. Näiteks veevoolu piiraja võib vähendada vee kasutamist kuni kaks korda. Duši- ja vannisegistitel on siiski peamiseks veesäästu nipiks termostaatsegisti, mis saavutab kohe õige veetemperatuuri ja suudab seda hoida.

"Õige temperatuuri otsimisel kulutatakse tihti põhjendamatult nii kuuma kui ka külma vett. Kui vesi pole joomiseks piisavalt kvaliteetne, tasub otsida segistit, mis ise filtreerib vett, osa segisteid ka jahutavad ning teevad gaasiga vett, nii tekib sääst rahakotile ja keskkonnale, sest kaob vajadus osta plasttaaras joogivett," ütleb Kristjan Kull.

Nii nagu inimestel on erinev ilumeel segistite ja dušiotsikute välimuse suhtes, on erinevad ka ootused sellele, kuidas sobiv tarvik töötab. Kui on tarvis šampooni paksudest juustest igapäevaselt välja loputada, ei pruugi veevoolu piirajaga vett säästev otsik olla sugugi parim lahendus.
Dušiotsikutel on erinevad jõudlused ja režiimid. Kristjan Kulli sõnul tasuks pigem valida selline toode, millel on rohkem kui üks režiim. Muu hulgas on olemas ka masseerivad dušiotsikud, mis on osa inimeste jaoks vajalik, teiste jaoks täiesti ebaoluline funktsioon, seega ei tohiks valikut teha vaid välimuse või hinna põhjal.

 

Katlakivi ennetada on väga raske

 

Segistitega seotud sagedasim probleem on katlakivi tekkimine ja see ei sõltu niivõrd pererahva hoolikusest, kuivõrd piirkonna vee olemusest. Võluvõtit katlakivi ennetamiseks pole, aga leevendusmeetmeid küll.

Katlakivi tohib eemaldada vaid pehme lapiga, sest karedad käsnad jätavad segistile kriimud. Tihti piisabki vaid lapist, vajadusel võib võtta appi katlakivi eemaldamise vahendi või kerge äädikalahuse. Segisteid ja dušiotsikuid tuleb puhastada regulaarselt, aga kui ühel hetkel vett enam korralikult ei voola, on kõige lihtsam ja soodsam vahetada välja segisti otsas olev aeraator, mis on tõenäoliselt katlakivist umbes. Uue aeraatori valimisel tuleb lähtuda vana aeraatori disainist ja kinnitusest ning võimalusel valida selline, mis säästab ka vett.

Küll võiks Kristjan Kulli sõnul tervikuna kohe välja vahetada tilkuva segisti, sest see kulutab kasutult kuni 100 liitrit vett päevas. Lisaks tasuks võimaluse korral asendada veel töökorras, kuid aastakümneid vanad segistid, sest üldjuhul on kõik tänapäevased segistid palju säästlikumad.

Hansgrohe müügijuht Raul Kallas ütleb, et sõltumata segistist või dušist, vajavad kõik sanitaartehnilised seadmed regulaarset puhastamist. Kui segisteid ei hooldata, tekib katlakivil erakordselt soodne võimalus seal mõne aja möödudes palju halba korda saata. Näiteks termostaatsegistite ümberlülitusnupud ei tööta enam sujuvalt või kangsegisti käepide töötab väga raskelt. Kuid see pole kõige halvem, mida katlakivi sanitaartehnika maailmas teeb.

 

Mustus ja liivaterad on samuti probleemiks

 

Raul Kallase sõnul võib katlakivi tekkida isegi termostaatsegistite sisse. See toob kaasa probleemid just eelkõige veetemperatuuri reguleerimisel.
"Selleks, et seda ei juhtu, soovitame iga paari nädala järel temperatuurinuppu keerata paar korda maksimaalsest külmast maksimaalse kuumale veele. Ava vaid vasakpoolsest nupust termostaatsegisti ja keera parempoolsest temperatuurinupust vähem kui üks ring. Seejärel korda tegevust vastupidises suunas tagasi. Nii toimi mõned korrad edasi-tagasi, lastes samal ajal segistist vett. See on soodsaim ja kahtlemata kergeim viis termostaatsegisti seadmeosa parima tervise juures hoida. Nii tuleks toimida vähemalt mõned korrad kuus," annab spetsialist nõu.
Kui segisti on keeratud maksimaalse kuuma vee peale, siis tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik, et mitte valvsust kaotada ja end kõrvetada lasta.
Suurim mure sanitaarseadmete puhul polegi ehk niivõrd katlakivi, kuivõrd segisti sisse lipsanud mustus. Näiteks penoplasti üksikud terad või imetillukesed kiletükid, kruusa- ja liivaterad võivad täiesti vabalt sattuda segistitesse.
Selline mehaaniline mustus jõuab veetorustikesse näiteks ka siis, kui uus kodu on valmis saanud ning paika on saanud uues elamises ka kõik sanitaarseadmed. Enne seadmete paigaldus tuleb alati uued torud ära puhastada. Alles seejärel tohib paigaldama hakata. Kui seda ei tehta, toob see omanikule vaid lisakulutusi kaasa.
 

Üladušid kardavad eriti katlakivi


"Praktilised kogemused näitavad, et üladušid kardavad lubjakivisetet kõige enam. Kui pind on puhas, on lubjakivil sinna ka keerulisem ladestuda," ütleb Raul Kallas.
Kui neid ei hooldata, sulguvad järk-järgult nende silikoonist düüsid katlakiviga. Need sulguvad ükshaaval ja sealt ei tule mingi hetk enam üldse vett välja. See võib toimuda isegi mõne kuu jooksul. Mida lubjasem on vesi, seda kiiremini kahjuks selle tulemuseni jõutakse. Kui vett enam düüsidest välja ei tule, siis ei pruugi üladušikorpus selle sees olevale veesurvele enam vastu pidada. See tähendab, et korpusekinnitus hakkab nõrgenema. Kahjuks lastakse Raul Kallase sõnul mõnikord asjad ikka käest nii ära, et selle parandamine ongi kas võimatu või peaaegu võimatu.
"Tuleb taas korrata reeglit, et mida hoolsamalt vannitoas ja köögis tegutseda ning regulaarsemalt sanitaarseadmeid puhastada, seda kaunimad näevad need välja ja peavad ka kasutamisel hästi vastu."


Sanitaarseadmeid puhasta kroomisõbralike vahenditega
 

Soodsaim ja esteetiliselt kauneim valik oleks regulaarselt oma kodus olevaid sanitaarseadmeid puhastada. "Unustage seejuures agressiivsed puhastusained. Kui veekvaliteet kodus pole kiita ja lubjakivisete on kiiresti tekkimas, soovitame kasutada puhastamiseks 10%-st sidrunhappe-vesilahust ja pehmet puhastuslappi.
10%-ne sidrunhappe-vesilahus on pealegi kroomisõbralik. Sidrunhappepulbrit saab kõikidest toidupoodidest osta ja see ei maksa tõesti palju. Ei tohi vaid unustada, et pärast kroompinnale kandmist tuleks seda mõned minutid pinnal toimida lasta ning seejärel kindlasti puhta veega sealt korralikult maha loputada. Vajadusel võib protsessi korrata. Aga loputamisega ei tohi koonerdada!" annab Raul Kallas hüva nõu.
Äädikas lahjendatult sobib hästi süldi söömiseks – vannitoas pole see kindlasti puhastusaine. Kroompinnaga see kokku ei sobi ning loodetud kasu saamisel toob see vaid kahju. Äädikas puhastab kroomkihi.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid