Kaitsevägi testib Kevadtormil kaitsetööstuse toodangut

„Kaitsetööstuse tooted on Kevadtormil ja kaitseväele tervikuna väga vajalikud, sest need aitavad meil mõista, milliseid lahendusi kaitsetööstus valmistab,“ ütles tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse tehnoloogiajuht Jaak Kalja. „Tänavune testimine Kevadtormi raames on esmakordne. Korraldasime seminari, kuhu kutsusime ettevõtteid üle maailma. Kokku tuli üle 80 ettevõtte, mis pakkusid Kevadtormile oma lahendusi ja neist valiti välja ligi 30 ettevõtet, mille lahendusi nüüd maastikul testime.“

Kaitsetööstuse toodangu testimist juhib kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus. Ettevõtete pakutavad lahendused on integreeritud allüksuste tegevusse, et kaitsevägi saaks hinnata nende praktilist kasutatavust ning ettevõtted saaksid vahetut tagasisidet sõduritelt ja üksustelt, kes õppuse ajal neid süsteeme maastikul kasutavad.

Kevadtormil testitavad lahendused toetavad ka Ukrainas toimuva Venemaa agressioonisõja õpikohtade rakendamist kaitseväe väljaõppes. Õppuse stsenaariumisse on viidud sisse mehitamata süsteemide kasutamise ja nende tõrjumisega seotud olukorrad, et üksused oskaksid tegutseda keskkonnas, kus mehitamata süsteemid mõjutavad nii luuret, liikumist kui ka üksuste varjatust.

„Mehitamata õhusõidukite roll on märkimisväärselt kasvanud. Näeme mehitamata õhusõidukitel väga suurt eelist teatud sõjaliste ülesannete täitmisel ning olulist rolli lahinguvälja läbipaistvuse suurendamisel,“ ütles õppuse Kevadtorm 2026 juht kolonel Aron Kalmus.

Lisaks maaväe üksustele testib kaitsevägi õppuse raames tehnoloogiaid ka meredomeenis. Merevägi testis 11.–24. maini koostöös tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ning kaitsetööstusettevõttega Eesti rannikualadel seireülesanneteks mõeldud mehitamata õhusõidukeid, et hinnata nende sobivust võimearendusteks tulevikus.

„Seiredroonid annavad mereväele sisuliselt silmad palju kaugemale, kui näeks vaatluspost kaldalt või patrull-laev. Need aitavad jälgida laevaliiklust, tuvastada varilaevastiku tegevust ning toetada otsingu- ja päästetöid,“ ütles tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse mereväe tehnoloogiajuht Lauri Kummel. „Mehitamata õhusõidukid oleksid mereväe uute laevade puhul olulised võimekordistajad, mis muudaksid uued patrull-laevad veelgi tõhusamaks.“

Kevadtorm 2026 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ning tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlas- ja partnerriikide sõdurid. Esimene õppus Kevadtorm korraldati 2003. aastal ning tegu on järjekorras 20. Kevadtormi nime kandva õppusega. Aastatel 2015, 2018, 2022 ja 2025 toimus õppuse Kevadtorm asemel õppus Siil.