Kaasomanike ostueesõigus - mis see on?

kodus.ee
06.02.2020
Ostueesõiguse protseduuri sätestab võlaõigusseadus. | undefined

Lugeja küsib: Soovin müüa  kolme pere peale kuuluva kaasomandis oleva elamu osa. Olen kuulunud, et teistel kaasomanikel on ostueesõigus. Kuidas selle õiguse teostamine käib ja mis on minu õiged sammud? Nõu annab Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna.

Kaasomaniku ostueesõigus tuleneb asjaõigusseadusest. Kaasomandi puhul kuulub kinnisasi omanikele mõtteliste osadena. Ostueesõiguse mõte on selles, et senistel omanikel oleks suurem kontroll kinnistu uute omanike lisandumisel ja vajaduse korral saaks oma omandit laiendada. Ostueesõigust ei ole seega juhul, kui üks kaasomanik müüb oma osa teisele kaasomanikule, ja kortermajades korteriomandite võõrandamisel. Kaasomaniku ostueesõigust ei ole kinkimisel või müümisel lähisugulasele, samuti siis, kui kaasomandi osa müüb kohtutäitur või pankrotihaldur.

Kui kaasomanik soovib oma osa müüa, oleks ju loogiline seda esmalt pakkuda teistele omanikele. Siiski ei vaja kaasomanik oma osa müümiseks teiste eelnevat nõusolekut. Kaasomandi osa ostueesõigust saab teostada alles pärast notariaalse müügilepingu sõlmimist.

Ostueesõiguse protseduuri sätestab võlaõigusseadus. Pärast lepingu sõlmimist peab müüja teavitama teisi kaasomanikke tehingust ja selle põhitingimustest (eelkõige hinnast ning tasumise korrast), lepingu teksti peab andma tutvumiseks vaid nõudmisel. Kes soovib ostueesõigust teostada, peab kahe kuu jooksul tehingust teada saamisest tegema notari juures avalduse, et ta soovib samadel tingimustel kaasomandi osa osta. Seega ei arvestata tähtaega mitte lepingu sõlmimisest, vaid teiste informeerimisest. Tavaliselt saadab müüja teate teistele e-postiga, paludes kinnitada selle kättesaamist, või annab teate üle allkirja vastu või edastab selle tähitud kirjaga. Vaidluse korral peab müüja tõendama, et ta on kaasomanikke piisavalt teavitanud.

Kui kaasomanik on ostueesõigust teostanud, siis ei saa müüja enam tehingust loobuda ega seda tühistada. Ostueesõiguse teostanu ei saa samuti läbirääkimisi alustada, vaid saab osta vara täpselt samadel tingimustel ja ta peab tagama ka finantseerimise. Kui sama kaasomandi osa soovib osta mitu kaasomanikku, siis võivad nad seda osa osta ühiselt.

Ostueesõigus ei tähenda samas, et esialgne ostja peaks nüüd mitu kuud ootama, kas ta saab omanikuks või mitte. Esialgse tehingu alusel saab ostja kinnistusraamatusse kohe sisse kanda – ta peab vaid arvestama sellega, et ta võib oma omandist ilma jääda. Soovitatav pole siiski ostueesõiguse teostamise  perioodil teha ostetud varasse suuri investeeringuid.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid