Head rahvusvahelist WiFi päeva!

20. juunil tähistatav rahvusvaheline WiFi päev on hea võimalus vaadata tagasi tehnoloogiale, mis on viimase veerandsajandi jooksul põhjalikult muutnud seda, kuidas me töötame, suhtleme, õpime ja meelt lahutame. 

WiFi juured ulatuvad 1990. aastate algusesse, kui tehnoloogia töötati välja eesmärgiga ühendada omavahel kassasüsteeme. 1997. aastal sündis esimene ametlik IEEE 802.11 standard, mis võimaldas andmesidet kiirusega kuni 2 megabitti sekundis. Toona oli tegemist tehnoloogilise läbimurdega, kuid tänaste standarditega võrreldes tundub see peaaegu uskumatult aeglane. 

Kui esimene WiFi ühendas üksikuid arvuteid, siis tänapäeval toetub sellele suur osa digitaalsest ühiskonnast. Kodudes, kontorites, koolides, hotellides ja lennujaamades on WiFi muutunud peamiseks viisiks interneti kasutamiseks ning ühe võrgu kaudu võib olla ühendatud tuhandeid seadmeid. 

Elisa tootejuhi Kristjan Kuru sõnul ei seisne suurim muutus mitte ühenduskiirustes, vaid selles, kui palju on kasvanud meie sõltuvus juhtmevabast ühendusest. 

„Kui 2000. aastate alguses ühendas kodune WiFi-võrk enamasti üht arvutit, siis täna võib keskmises kodus olla võrku ühendatud paarkümmend või rohkem seadet. Telefonid, telerid, mängukonsoolid, turvakaamerad, nutikellad, robottolmuimejad ja mitmed teised seadmed eeldavad, et internetiühendus on kogu aeg olemas,“ ütles Kuru. 

Tema sõnul on WiFi muutunud kodude ja ettevõtete jaoks kriitilise tähtsusega infrastruktuuriks, mille olemasolu märgatakse enamasti alles siis, kui see lakkab töötamast. 

„Parim WiFi on selline, mille peale kasutaja ei pea mõtlema. Kui ühendus töötab igas toas, videokõned ei katke ja nutiseadmed toimivad märkamatult taustal, siis teeb võrk oma tööd hästi. Alles probleemide tekkimisel saame aru, kui suure osa igapäevaelust see tegelikult kannab,“ märkis ta. 

Viimastel aastatel on kasvanud nii võrku ühendatud seadmete arv kui ka kasutajate ootused ühenduse kvaliteedile. Kui varem tähendas interneti kasutamine peamiselt veebilehtede sirvimist, siis nüüd kasutatakse igapäevaselt videokoosolekuid, pilveteenuseid, voogedastust, nutikodu lahendusi ja tehisintellektil põhinevaid rakendusi. 

„Kui veel kümme aastat tagasi küsiti, kui kiiresti saab internetist filmi alla laadida, siis täna on küsimus hoopis selles, kas võrk suudab samaaegselt teenindada kümneid seadmeid ilma, et kasutaja seda üldse märkaks. WiFi areng liigub järjest rohkem kiiruse kasvatamiselt töökindluse ja kasutuskogemuse parandamise suunas,“ ütles Kuru. 

Kuigi palju tähelepanu saavad mobiilivõrgud ja 5G areng, liigub märkimisväärne osa andmesidest jätkuvalt just WiFi kaudu. Kodudes ja kontorites on juhtmevaba kohtvõrk endiselt kõige olulisem lüli internetiühenduse ja kasutaja vahel. 

Sama oluline kui kiirus on turvalisus 

Aastate jooksul on WiFi turvastandardid teinud läbi suure arengu. Kui kunagi kasutati laialdaselt WEP-krüpteeringut, mida tänaseks peetakse ebaturvaliseks, siis nüüdseks on kasutusele võetud märksa tugevamad lahendused, nagu WPA3. 

Kuru rõhutab, et turvalisus ei puuduta ainult ettevõtteid, vaid ka kodukasutajaid. 

„Kodune WiFi-võrk on tänaseks muutunud omamoodi digitaalseks välisukseks. Kui selle taga on kümned seadmed, siis tasub hoolitseda selle eest, et ruuteri tarkvara oleks uuendatud, kasutusel oleks tugev parool ning kaasaegsed turvastandardid. Mida rohkem seadmeid võrku ühendame, seda olulisemaks muutub nende kaitsmine.“ 

Ekspert usub, et järgmiste aastate suurim muutus ei ole seotud mitte inimeste internetikasutuse kasvuga, vaid hoopis seadmete arvuga. 

„Järgmise viie aasta jooksul ei kasva mitte niivõrd inimeste internetikasutus, vaid võrku kasutavate seadmete arv. Võrk ei teeni enam ainult inimesi, vaid üha enam ka teisi masinaid. Nutikad koduseadmed, sensorid, turvalahendused ja tehisintellektil põhinevad rakendused eeldavad pidevat ühenduvust ning see seab uusi nõudmisi nii WiFi võimekusele kui ka töökindlusele.“ 

Tema sõnul on WiFi areng jõudnud punkti, kus ühenduse kvaliteet on muutumas sama oluliseks kui elektrivõrgu töökindlus. 

„Mida rohkem seadmeid meie ümber võrku kasutab, seda olulisemaks muutub selle töökindlus, turvalisus ja võimekus tulevikuvajadustega kaasa tulla.“ 

Rahvusvaheline WiFi päev tuletab meelde, et kuigi juhtmevaba internet on muutunud peaaegu nähtamatuks, on selle mõju meie igapäevaelule suurem kui kunagi varem. See tehnoloogia ei ühenda enam ainult seadmeid internetiga, vaid hoiab töös terveid kodusid, ettevõtteid ja üha enam ka nutikaid keskkondi meie ümber.