Energiasalvestite buumi varjatud pool: kes vastutab tuhandete akude eest tulevikus?

Tootjavastutuse põhimõte on lihtne: kes toote turule toob, peab kandma vastutust ka selle eest, mis saab tootest pärast kasutusea lõppu. On oluline teada, et tootjavastutuse mõistes on tootja ka see, kes laseb toote Eestis esimest korda turule. Energiasalvestusjaamad sisaldavad akusid ja elektroonikaseadmeid ning mõlemat tüüpi toodete puhul on tootjavastutus eriti oluline, sest need sisaldavad väärtuslikke materjale. Õige kogumise ja käitluse puhul saab nii elektroonikaseadmeid kui akusid materjalina uuesti kasutusse võtta, kuid valesse jäätmevoogu sattudes võivad põhjustada keskkonnakahju ning tuleohtu. 

 Tootjavastutuse eesmärk on tagada, et kasutatud akude kogumiseks ja nõuetekohaseks käitlemiseks oleks toimiv ja rahastatud süsteem ning selle kulud ei jääks üksnes jäätmevaldaja või ühiskonna kanda. Seetõttu tekib tootjal või maaletoojal vastutus juba aku turule laskmisel, mitte alles aastaid hiljem, kui sellest saab jääde.

 „Päikesepaneelide kõrval tuleb järjest rohkem turule erinevaid energiasalvesteid ning me näeme, et väga aktiivselt lisandub uusi müüjaid ja paigaldajaid. Tihti tuleb ettevõtjatele aga üllatuseks, et neile rakendub ka tootjavastutuskohustus. Ettevõte võib ennast pidada päikesepargi rajajaks või energialahenduse pakkujaks, kuid seaduse mõttes võib ta olla samal ajal ka tootja. Kui seadmed ostetakse välismaalt ja tuuakse Eesti turule, tuleb kontrollida, millised tootjavastutuse kohustused sellega kaasnevad,“ ütles Elektroonikaromu juhatuse liige Kaur Kuurme.

 Kuurme sõnul muudab energiasalvestite puhul asja keerulisemaks seegi, et üks kliendile müüdav lahendus võib koosneda mitmest erinevast tootest. „Kui ettevõte müüb kliendile näiteks päikesepaneelid, inverteri ja akusalvesti koos paigaldusega, näeb klient energialahenduskomplekti. Tootjavastutuse vaatest tuleb aga vaadata, millised seadmed ja akud selles lahenduses tegelikult Eesti turule väljastpoolt Eestit tuuakse ning millised nõuded neile kehtivad,“ selgitas Kuurme.

 Mida peab maaletooja teadma ja tegema?

Soovitame päikesepaneelide ja energiasalvestuslahenduste müüjatel ning paigaldajatel kindlaks teha viis olulit tegurit, et olla kindel, kas on vajalik tootjavastutussüsteemiga liitumine.

 1. Kes toob seadme Eestisse?
Kui ettevõte ostab seadme välismaalt ja laseb selle esimest korda Eesti turule, võib ta olla tootjavastutuse mõistes tootja. Kui kaup ostetakse Eesti ettevõttelt, kes on selle juba siin turule lasknud, tuleb välja selgitada, kas tootjavastutus on korraldatud tema kaudu.

 2. Millistest toodetest lahendus koosneb?
Terviklik energialahendus võib sisaldada päikesepaneele, akusid, invertereid, juhtimisseadmeid ja muud elektroonikat. Tootjavastutuse seisukohalt tuleb vaadata neid tooteid kui probleemtooteid, millele kehtib Jäätmeseaduse järgi tootjavastutuskohustus ning samuti kohustus registreerida ettevõte Riiklikus Probleemtooteregistris (PROTO).

 3. Kas ettevõte on nõuetekohaselt registreeritud?
Probleemtoodete turule laskmisega kaasnevad registreerimise- ja aruandluskohustused PROTO-s. Ettevõttel tuleb kontrollida, kas elektroonikaseadmete ja akude patareide osas on olemas PROTO registreering kas ettevõtte tarnepartneril või ettevõttel endal.

 4. Kas turule lastud koguste üle peetakse arvestust?
Ettevõte peab teadma, milliseid tootjavastutuse alla kuuluvaid tooteid ja millistes kogustes ta Eesti turule laseb. Selleks peavad vajalikud andmed olema kättesaadavad ettevõtte ostu-, lao- või müügiarvestusest.

 5. Kuidas on korraldatud tulevikus tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine?
Tootja ei pea kogumis- ja käitlussüsteemi ise üles ehitama. Kohustuste täitmiseks peab Jäätmeseaduse järgi nii kodumajapidamisseadmete, kui ka tööstusseadmete ning akude/patareide maaletooja liituma  tootjavastutusorganisatsiooniga, kes korraldab tootjate eest jäätmete kogumist ja käitlemist ning aitab täita sellega seotud kohustusi. Tootjavastutusorganisatsioon nagu Eesti Elektroonikaromu OÜ korraldab üleriigiigilise kogumisvõrgustiku, kui ka kogutud seadmete edasise taaskasutamise ning samuti esitatakse liitunud ettevõtete eest andmed PROTO-le. Seega on ettevõttel edaspidi vaja ainult kord kvartalis esitada aruanne ning edasise eest hoolitseb juba Eesti Elektroonikaromu.

 „Kõige mõistlikum on need küsimused läbi vaadata kohe, kui ettevõte hakkab uusi seadmeid Eestisse tooma. Aastate pärast tagantjärele välja selgitada, mida ja millistes kogustes on turule lastud ning millised kohustused oleksid tulnud täita, on märksa keerulisem,“ lisas Kuurme ning täiendas: “Keskkonnaamet kontrollib seaduse täitmist ning kui seda rikutake võib trahvisumma küündida seaduse järgi kuni 400000 euroni.”