Eksimused avarii vormistamisel, mis võivad kindlustushüvitise maksmist venitada

Eesti tänavatel juhtub iga päev keskmiselt 95 avariid, nendest üle 60% leiab aset Harjumaal, kus asub ka 90% kõige liiklusõnnetuste rohkematest parklatest ja ristmikest, selgub Eesti Liikluskindlustuse Fondi 2025. aasta andmetest. 

Tiheda liiklusega oludes on ERGO transpordikahjude osakonna juhi Raido Orulaiu sõnul pealinnas sagenenud juhtumid, kus õnnetusse sattunud osapooled ruttavad avarii vormistamisega ja kaotavad sealjuures olulisi asitõendeid kahjujuhtumi vormistamiseks. 

“Et mitte teistele liiklejatele pahameelt põhjustada, liigutatakse sõidukid sündmuskohalt teeserva ja alles siis alustatakse aruteluga, kuidas kõik toimus. Sellisel juhul on aga lõhutud oluline tõend ehk liiklusõnnetuse sündmuskoht, mis peidab endas erinevaid jälgi – näiteks sõidukite asend ja jäljed ning neilt maha pudenenud pori ja tulede killud,” selgitas Orulaid.

OÜ Autosõit juhatuse liikme Indrek Madari sõnul on peale avarii toimumist vaja võimalikult kiiresti seisma jääda, kuid samas tuleb vältida lisaohu tekkimist. “Näiteks libedates oludes ei ole mõistlik peale õnnetust ekstreemselt pidurdada, sest juht võib kaotada kontrolli auto üle,” selgitas ta ja lisas, et enne süüdlase selgitamist ja piltide tegemist autosid peale seisma jätmist rohkem liigutada ei tohi.

“Kõigepealt on vaja tagada ohutus ehk lülitada sisse ohutuled ja olenevalt õnnetuse nähtavusest kaaluda ka ohukolmnurga kasutamist. Seejärel saab hoolitseda sündmuskoha ohutuse eest, et ei tekiks veel õnnetusi ning vajadusel tagada abiandmisel ka kannatanu ohutus,” lisas Madar.
Pärast ohutuse tagamist on vaja fikseerida olukord ja selgitada välja, kes on vastutav õnnetuse tekkimises. “Kui vastutava isiku osas kokkuleppele ei jõuta, tuleb helistada häirekeskusele ja edasi toimetada sealt saadud korralduste järgi. Politsei on vaja kutsuda ka juhul, kui teine osapool lahkub või pole kohal,“ selgitas Madar.

Liiklusõnnetuse saab kõige kiiremini ja lihtsamini vormistada Eesti Liikluskindlustuse Fondi lehel, täites seal vajaliku vormi. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik digitaalselt avariid vormistada, võib Orulaiu sõnul kasutada ka väljaprinditud liiklusõnnetuse teate blanketti või muud käepärast paberit, kuhu kõik vajalik info kirja panna ja joonis teha. Mõlemale osapoolele peaks jääma üks eksemplar või telefonipilt dokumendist. Isegi kui osapooled ei ole avarii põhjuste osas ühel meelel, tuleks täita liiklusõnnetuse akt digitaalselt või paberil omapoolse info ja nägemusega liiklusõnnetuse toimumise kohta.

Kindlustuse jaoks on väga olulisel kohal just fotomaterjal, mida võiks olla igast suunast ja pigem kaugemalt kui lähedalt. “Sündmuskoha pildid tuleks teha piisavast kaugusest, et oleks aru saada kogu avariiga seotud ristmik või muu ala. Mida täpsem ja ülevaatlikum on info, seda kiiremini saavad asjaolud selgeks ja juhtum lahendatud,” lisas Orulaid.

Samuti kipuvad autojuhid õnnetust fikseerides oma auto mõlkidele keskenduma ja unustavad, et kindlustusele saadetud piltide eesmärk on saada võimalikult täpne ülevaade avarii tekke põhjusest ja selle süüdlasest. Auto vigastused täpsustatakse Orulaiu sõnul hiljem remonditöökojas.

Orulaid paneb ka südamele, et ainult piltidest kindlustusjuhtumi vormistamiseks ei piisa – kõrvale on vaja ka võimalikult detailset seletuskirja. “Kui seletuseks on lisatud vaid kaks sõna “avarii ristmikul”, siis sellest infost jääb kahjukäsitleja jaoks väheseks ning ta hakkab infot juurde küsima. Selline täiendav asjaolude selgitamine aga võtab jälle aega ja lõpuks venib ka kahjusummade väljamaksmine,” selgitas Orulaid.