KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

100 000 eurot arvuti eest? Nvidia uus superarvuti maksab sama palju kui luksusauto

Tehnikamaailm
02/09/2026
NvidiaNvidia ehitas arvuti, mis suudab jooksutada kuni triljoni parameetriga AI-mudeleid. | foto: Samuel Boivin / Shutterstock.com

Pealtnäha on see lihtsalt ebatavaliselt suur lauaarvuti. Tegelikult peidab Nvidia DGX Station endas sedavõrd võimsat riistvara, et tootja nimetab masinat lauakõrvaseks tehisintellekti superarvutiks. Ka hind vastab nimetusele: erinevate tootjate DGX Stationi süsteemide eest tuleb välja käia kümneid tuhandeid eurosid ning kallimate konfiguratsioonide hind küündib 100 000 euro kanti.

Mängimiseks pole sellist arvutit mõtet osta. DGX Station GB300 on loodud tehisintellekti arendajatele, teadlastele, andmeteadlastele ja ettevõtetele, kes tahavad suuri AI-mudeleid arendada ja jooksutada kohapeal, ilma et kogu töö peaks käima pilveteenuse või eraldi andmekeskuse kaudu.

748 GB mälu ühes masinas

DGX Stationi üks kõige tähelepanuväärsemaid näitajaid on kuni 748 GB sidusat mälu.

Sellest 496 GB on LPDDR5X mälu, mida kasutab Nvidia Grace'i protsessor, ning 252 GB on ülikiire HBM3e mälu Blackwell Ultra graafikaprotsessorile. Protsessor ja graafikakiip on ühendatud NVLink-C2C ühendusega, mille ribalaius ulatub 900 GB-ni sekundis.

Võrdluseks on tavalisel koduarvutil sageli 16 või 32 GB muutmälu. Isegi võimsas tööjaamas võib olla näiteks 64 või 128 GB mälu.

DGX Stationi tohutu mälumaht on vajalik hoopis teistsuguste ülesannete jaoks. Nvidia sõnul võimaldab süsteem kohapeal töötada väga suurte tehisintellekti mudelitega ning toetab kuni triljoni parameetriga mudeleid.

Mis selle sees tegelikult on?

Masina südameks on Nvidia GB300 Grace Blackwell Ultra Desktop Superchip.

See ühendab 72-tuumalise Arm-arhitektuuril põhineva Grace'i protsessori Blackwell Ultra graafikaprotsessoriga. Nvidia andmetel ulatub süsteemi AI-arvutusvõimsus FP4 täpsusel kuni 20 petaflopsini.

Lisaks on masinal Nvidia ConnectX-8 SuperNIC, mis võimaldab kuni 800 Gb/s võrguühendust.

See pole lihtsalt muljetavaldav number tehniliste näitajate tabelis. Kiire võrguühendus võimaldab näiteks DGX Stationeid omavahel siduda või liigutada suuri andmemahte teiste serverite ja salvestussüsteemide vahel.

Mida sellise arvutiga üldse tehakse?

DGX Stationi mõte pole selles, et Excel avaneks kiiremini või videomängudes oleks rohkem kaadreid sekundis.

Masin on loodud suurte tehisintellekti mudelite arendamiseks ja jooksutamiseks.

Sellega saab näiteks käitada suuri keelemudeleid, peenhäälestada AI-mudeleid ettevõtte enda andmetega, analüüsida suuri andmekogumeid, arendada AI-agente ning teha simulatsioone.

Nvidia toob ühe kasutusviisina välja ka nn füüsilise AI. Selle alla kuuluvad näiteks robotite, autonoomsete süsteemide ja visuaalsete AI-agentide arendamine ja simuleerimine.

DGX Station võib töötada ühe arendaja personaalse superarvutina, kuid seda saab kasutada ka terve meeskonna ühise arvutusressursina.

Miks mitte lihtsalt pilveteenust kasutada?

See ongi DGX Stationi üks olulisemaid mõtteid.

Väga võimsaid GPU-sid saab rentida pilvest, kuid suurte AI-mudelite pidev arendamine ja katsetamine võib tähendada märkimisväärseid pilvearveid.

Kohalikul süsteemil on veel üks eelis: andmed võivad jääda ettevõtte enda valdusesse.

Kui organisatsioon töötab ärisaladuste, ettevõtte sisemiste dokumentide või muu tundliku informatsiooniga, võib olla oluline, et AI-mudel töötaks kohapeal ja andmeid ei peaks arvutuste tegemiseks välisele pilveteenusele saatma.

Nvidia näebki DGX Stationit muu hulgas sillana töölaua ja andmekeskuse vahel: arendaja saab AI-rakendust kohapeal ehitada ja katsetada ning vajadusel hiljem sama töö suuremasse andmekeskusesse või pilve viia.

Lauaarvuti mõõtu, aga pigem server

DGX Stationi nimetamine lauaarvutiks on samas pisut petlik.

Näiteks Supermicro GB300-põhine Super AI Station on küll tornkorpuses ja seda saab kasutada kontoris, kuid sama masinat saab paigaldada ka 5U serveririiulisse.

Riistvara reedab samuti selle tegeliku olemuse. Supermicro versioon kasutab vedelikjahutust ja 1600-vatist Titanium-klassi toiteplokki. Nvidia enda DGX Stationi tehnilistes andmetes on süsteemi koguvõimsuseks samuti märgitud kuni 1600 W.

Masinal on ka serverimaailmast tuttavad kaugjuhtimise ja haldamise võimalused.

Ehk kõige täpsem oleks seda kirjeldada kui serveriklassi AI-arvutit, mis on pandud tööjaama formaati.

Hind võib läheneda 100 000 eurole

DGX Stationi puhul pole üht universaalset hinnasilti. Nvidia loob platvormi ja GB300 Grace Blackwell Ultra kiibi, kuid süsteeme valmistavad mitmed arvutitootjad.

Nvidia Euroopa lehel on DGX Stationi partnerite seas näiteks ASUS, Dell, Gigabyte, HP, MSI ja Supermicro.

Hinnad sõltuvad tootjast, konfiguratsioonist, salvestusruumist ja tugiteenustest.

Supermicro Euroopa veebipoes oli 2026. aasta septembri alguses GB300 Grace Blackwell Ultra kiibiga Super AI Stationi alghinnaks märgitud umbes 81 500 eurot. Sellele võivad lisanduda käibemaks, kohapealne teenindus ja muud kulud.

USA-s on näiteks Exxacti GB300-põhine DGX Stationi tööjaam olnud müügil alates 94 930 dollarist ning kallimad konfiguratsioonid ulatuvad üle 100 000 dollari.

Seega pole „100 000-eurone lauaarvuti“ päris ühe kindla mudeli ametlik hinnasilt, kuid selle klassi masinate puhul on suurusjärk täiesti reaalne.


Sarnased artiklid